"Eesti õigussüsteem, mille on kujundanud riigikogus istuvad erakonnad, kes on ennast kaitsnud poliitiliste kaitsetollidega, on keelanud valimisliidud. Vastasel juhul oleks võinud sündida valimisliit roheliste, Vabaerakonna, Elurikkuse Erakonna ja miks mitte ka Eesti 200 osalusel," rääkis Nurm Vikerraadio Valimisstuudios. "Me oleks võinud sellisel juhul võtta 20 kohta parlamendis nagu naksti," lisas Vabaerakonna esimees.

Roheliste juht Nurmega siiski ei nõustunud. "No nii lihtne see ka ei ole. Eestimaa Rohelistel ja Vabaerakonnal on suured maailmavaatelised erinevused. Me küll korra isegi mõtlesime ja arutasime Kauliga seda teemat, aga me nägime, et see oleks liiga äkiline ja seda oleks nii meie valijatele kui erakonnakaaslastele raske selgitada," ütles Izmailova.

"Mis puudutab Elurikkuse Erakonda, siis jah - meil on nendega sarnased keskkonnaalased seisukohad, aga muudes küsimustes paigutuvad nemad hoopis rohkem paremale kui rohelised," lisas Izmailova. Tema sõnul ei takistanud koostööd mitte ainult valimisseadus, aga ka see, et "rohelised on rohelised" ja nii lihtsalt teiste erakondadega kõiges ühisosa ei ole võimalik leida.

Nurm kinnitas siiski, et Vabaerakonnal on rohelistega üsna suur ühisosa.

Izmailova põhjendas roheliste kandideerimist vajadusega hoida keskkonnateemasid tähelepanu all ka valimistevahelisel perioodil ning süüdistas valitsenud erakondi paljude keskkonnaprobleemide tekkimises. "Lubadused, mida saatejuht loetles, nende tekke põhjuses on süüdi need samad Eestit valitsenud erakonnad. Enne valimisi on kõik alati väga rohelised. Keskkonnalubadused unustatakse väga kiiresti, kui saadakse parlamenti ja valitsusse. Meid ongi selleks vaja, et oleksime kui valvekoerad ja jälgiksime, et neid teemasid ei unustaks," rääkis roheliste esimees.

Taastuvenergiale üleminek

Rohelised sooviks Eesti viimist 2030. aastaks taastuvenergiale, mida rahastataks saastetasudega põlevkivitööstusele. "Taastuvenergiale üleminek aastaks 2030 on täiesti realistlik," rääkis Izmailova. Ta viitas Taastuvenergia koja uuringule, mille kohaselt loob üleminek 14 000 uut töökohta, kasvatab eesti SKP-d 2,2 protsendi võrra ja aitab ära hoida 15 miljoni tonni CO2 heitmete õhkupaiskamise.

Nurm siiski ei nii kiiret üleminekut ei usu, Vabaerakond soovib, et selleks tähtajaks toodetaks pool Eesti energiast taastuvatest allikatest. "Meie programm ei sisalda soovunelmaid," rääkis ta. Nurme sõnul pooldab Vabaerakond alternatiivenergiale üleminekut, aga evolutsiooniliselt ja see sisaldab hajutatud energiatootmise kontseptsiooni. "Peame looma õigusliku raamistiku, et iga inimene või ettevõtja saaks olla energiatootja ja ta saab seda müüa kas turul või autonoomselt," rääkis Nurm.

Aktsiisid: Vabaerakond langetaks, rohelised diferentseeriks

Vabaerakond soovitab oma valimisprogrammis piirikaubanduse leevendamiseks alkoholi- ja tubakaaktsiise langetada, rohelised annaks maksusoodustused mahetoodetele ja -toidule, sealhulgas ka mahedalt toodetud alkoholile.

Aktsiiside tõstmine pole andnud alati häid tulemusi, näiteks on tekkinud välismaalt toodud pakendi probleemid, märkis Izmailova. Alkoaktsiisi võiks vähendada, aga ainult mahetoodetel. Pole mõtet toetada saastavat, pestitsiide kasutavat tööstust, leidis roheliste esimees. Sellisel kujul aktsiis võiks alkoholile jääda, pigem tuleks vaadata, et edaspidi uusi rumalusi ei tehtaks, ütles Izmailova.

Tööjõupuudusest

Eesti majandust piirava töökäte nappuse leevendamiseks sooviks Vabaerakond Nurme sõnul panustada haridusse. "See on baas, kust saab tekkida ettevõtlus ja vajalikud töökäed," märkis Nurm. Tema sõnul peaks ajutine, hooajaline tööjõud saama vabalt riiki sisse tulla, kuid oluline on tagasisaatmise õigusliku mehhanismi loomine, et neid inimesi oleks võimalik pärast hooaega või majanduslanguse tekkimist tagasi kodumaale saata. "Mehhanismi peab olema loodud, kui kriis tuleb," rõhutas Nurm.

Rohelised näevad ühe lahendusena töönädala pikkuse lühendamist 40 tunnilt 32 tunnile ning eri ametite automatiseerimist ja optimeerimist, rääkis Izmailova. "Peaksime riigina paremini planeerima, tegema koostööd ettevõtjaega, koolitama vastavalt vajadusele. Küsimus on ka selles, kuidas teha nii, et meie inimesed Eestist ei lahkuks," rääkis roheliste esimees.

Kaitsekulud

Vabaerakonna seisukohalt on 2 protsenti SKT-st kaitsekuludele miinimum ja sinna pevad lisanduma ka vastuvõtukulud, ütles Nurm. Roheliste juht rõhutas, et riigikaitse pole ainult mürskude ja sõjatehnika varumine. "See on ka tsiviilkaitse, iga inimese oskus toime tulla, ka näiteks kliimamuutuste olukorras, toidu- ja energiajulgeoleku küsimus. See peab olema läbiv paljudes teemades, ei sõltu ainult meie ostetavast tehnikast. Ka on viimaste riigihangete kohta väga palju kriitikat olnud, et need pole olnud mõistlikud," rääkis Izmailova.

Roheliste juht rõhutas debatis kahel korral, et rohelised on vastu taimekaitsevahendi güfosaat kasutamisele põllumajanduses ning tõi välja, et selle inimeste endokriinsüsteemi rikkuva aine mõju tõttu kaotab Eesti tervisekulude kaudu minimaalselt 1,5 protsenti SKT-st.

Kaul tõi esile Vabaerakonna demokraatiapaketi ja leidis, et selle tõstatamine on mõjutanud tervet Eesti poliitilist süsteemi. "Vabaerakond on muutnud kogu Eesti poliitikat, ma julgen täna öelda seda, et nende valimiste põhiteemad on dikteeritud Vabaerakonna poolt tänu sellele et oleme neli aastat neid teemasid riigikogus tõstatanud," rääkis erakonna juht. "Oleme valimisspurdi lõpusirgel kõik oma ressursid välja käinud ja olen päris kindel et Vabaerakond jõuab parlamenti ja hea õnne korral ka valitsusse," rääkis Nurm.