"See võiks kindlasti olla mitu korda suurem - võib-olla kolm-neli korda suurem. See vastaks rohkem vajadustele," ütles Aas reedel ERR-ile.

Aas rääkis, et Eesti majanduse konkurentsivõimet vähendab kiire palgakasv, mis omakorda on tingitud tööjõu nappusest. Seda aitaks aga leevendada välistööjõud, lisas ta.

"Kuna Eestis on üsna karmid välistööjõu värbamise piirangud, siis ei ole lihtne ka välistööjõudu kaasata ja see kõik panebki väga tugeva surve palkade kasvuks ja üldse sellele, et Eestis ei ole võimalik teatud ärisid või teatud majandustegevusi, kus oleks palju tööjõudu vaja, palju spetsialiste vaja - seal ei ole võimalik väga areneda," tõdes Aas.

Tööandjate liidu juht esitas kolm ettepanekut seoses välistööjõuga: "Kõigepealt pikaajalise tööloa kvoot, mis on totaalselt ajale jalgu jäänud - 1300 inimest aastas. See kvoot võiks olla oluliselt suurem. Teiseks kehtib senini keskmise palga nõue, mis kõikides sektorites ja regioonides ei ole mõistlik lahendus - selle keskmise palga nõudega võiks mõnevõrra alla tulla. Ja kolmandaks tooks esile selle, et Eesti võiks olla väga aktiivne välistalentide ja tudengite siia meelitamisel ja nende integreerimisel meie tööturule. Noored õpivad kiirelt keele, kohalikud kombed ja Eesti võiks olla atraktiivne paik, kus pakutakse väga head haridust. Need inimesed panustavad hiljem ka meie majandusse. Selliseid samme ootaks."

Lisaks viitas Aas ajutiselt Eestisse lubatavatesse välistöötajatesse, kes peavad aasta pärast riigist lahkuma, kui nende tööluba või töö saab otsa. "Pikaajalisi töötajaid otsitakse nii-öelda tugevama sõelaga ja kui nad siia juba on tulnud ja siin hakkama saavad, siis oleks üsna rumal neid siit juba aasta pärast minema saata, et siis järgmist otsida. Selles mõttes pikaajaline kvoot ja need tööload on tõepoolest Eesti ettevõtjatele olulised nii niisiis meie IT-sektorile, kui tegelikult ka tööstuses ja mujal - neid piiranguid võiks olla mõnevõrra vähem," leidis Aas.

Sisserände piirarv, mis reguleerib töö- ja ettevõtlusrännet Eestisse, oli 2023. aastaks valitsuse otsusega 1307 inimest. Piirarvu ei mõjuta õppimiseks elamisloa taotlejaid, rahvusvahelise kaitse taotlejaid, Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid, Ameerika Ühendriikide, Jaapani ja Suurbritannia kodanikke. Lisaks ei kuulu piirarvu alla tippspetsialistid ehk välismaalased, kellele tööandja maksab vähemalt 1,5 kordset Eesti keskmist palka ning inimesed, kes tulevad Eestisse tööle teadlaseks, õppejõuks või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialale või asuvad tööle iduettevõttesse, planeerivad iduettevõtlusega Eestis tegelema hakata või tegutsevad suurinvestorina. Samuti ei piira kvoodi täitumine pereliikme juurde Eestisse tulijate elamisloa taotlemist, seisab politsei- ja piirivalveameti kodulehel.