Jüri Jõema: kas IT-sektor peab hakkama matemaatikaõpetajatele lisapalka maksma? ({{commentsTotal}})

Võrreldes tavalise matemaatika tekstülesandega, sisaldab robomatemaatika tunnis loetav tööjuhis kuni 30 ülesannet, et panna robot mööda joont liikuma.
Võrreldes tavalise matemaatika tekstülesandega, sisaldab robomatemaatika tunnis loetav tööjuhis kuni 30 ülesannet, et panna robot mööda joont liikuma. Autor/allikas: Juhan Hepner/ERR

Õpetajate palkade diferentseerimist ei maksa karta, leiab Jüri Jõema.

Kõik erakonnad on lubanud valituks osutudes nelja aasta jooksul õpetajate palku tõsta. See on ootuspärane.

Julgeid muutusi tegemata on aga aastaks 2025 Eesti koolides puudu 500 matemaatika ja loodusainete õpetajat. See tähendab, et igal sügisel alustatakse õppeaastat olukorras, kus puudu jääb kahe suure gümnaasiumikomplekti jagu õpetajaid.

Seega on vaja suuremat muudatust ning ka haridusvaldkonna tööjõudu tuleb arendada lähtuvalt turuvajadusest.

Koolides on karjuv reaal- ja loodusainete õpetajate puudus   

Koolihariduse alustala on tugevad üldhariduse reaalained. Tehnoloogiaoskused on iga haridustaseme osana enesestmõistetavad. Aga nende ainete õpetajad on Eestis kaduv liik.

Kutsekoja koostatud hariduse ja teaduse tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu andmetel tuleb praegu tööturule aastas keskmiselt 13 matemaatikaõpetajat ja 18 erinevate loodusainete õpetajat. Aga vaja oleks 60 matemaatikut; füüsikuid, geograafe, biolooge ja keemikuid vajame 13-16 (igas nimetatud aines 13-16).

Aineõpetajaks üldse, eriti just nende ainete õpetajaks, läheb õppima väga vähe noori. Oleme jõudnud kriitilisse seisu, sest vanuse tõttu töölt lahkuvate õpetajate asendusvajadus on suur.  

Eks tööjõu teema on kõigis sektorites murekoht. Nii nagu ITL on teinud ettepaneku, et erasektorisse peaks "tooma" tööjõudu riigiasutustest, tuleb samamoodi vaadata, kust leida juurde inimesi, kes oleksid valmis reaal- ja loodusaineid õpetama.

Näiteks on meil väga tugevad algklasside õpetajad, tänu kellele meie õpilased omandavad tugeva põhja, kuid lähiaastatel kahaneb vajadus nende järele õpilaste arvu vähenemise tõttu.

Nii võiks klassiõpetajate hulgast leida näiteks matemaatikat põhikooli astmes õpetavaid õpetajaid, samuti tuleb soodustada klassiõpetajate ümberõpet ka teiste ainete õpetajaks. Mitme erakonna programmis nähakse algklassiõpetajate tööna ka robootika õpetamist.

Aga teistegi erialade spetsialistidel on võimalik omandada õpetajatööks vajalik ettevalmistus. Muide, Tallinna Tehnikaülikool kutsub juba töötavaid või tulevasi õpetajaid tasuta STEM-eriala (loodus- ja täppisteaduste) täiendusõppesse. On väga hästi toimiv algatus "Noored Kooli".

Miks mitte mõelda ka algatusele "Noored Teadlased Kooli", mida pakkus välja ühe võimalusena õpetajate nappuse leevendamiseks ka mainitud uuring. Kuidas kaasata neid paremini kooliellu? Paljud meie talendid on leidnud endale töökohti hoopis naaberriikides. See aga ei pea nii jääma – loome ka Eestis neid motiveerivad võimalused ja kutsume oma inimesed tagasi.

Praegu on õpetaja töötasu tõusnud 6-7 protsenti kõrgemaks keskmisest palgast, mis on kindlasti positiivne. Samas peaks kõrgharitud õpetaja palk olema vähemalt 20 protsenti keskmisest suurem.

Sinnapoole liigutakse, ka valimisprogrammides on õpetajate palgatõus ette nähtud. Oleme IT-ettevõtete nimel teinud poliitikutele ettepaneku reaalainete ja tehnoloogiat rakendavate õpetajate palkade kiiremaks tõstmiseks. See peaks olema tehnoloogiaettevõtete ja muutuste esilekutsujate mure.

Õpetaja töökeskkond peab teda toetama

Pikemas perspektiivis on tähtis, et õpetajaks õppima asumine ei oleks viimaste, vaid esimeste valikute hulgas. Õpetajaks õppima minnakse meelsamini, kui õpetajaameti populaarsus kasvab. Enesekindlust aitab õpetajaskonda süstida kooli juhtkond. Eestis jagub koole, kus uuendusmeelne koolijuht saab valida, kes tema meeskonda kuuluvad. Nii on koole, kuhu õpetama pääsemine on auasi. Kuidas saavutada olukord, et igas koolis tahetaks töötada ja õppida?

Riigieksamite tulemused ei tohiks koolijuhi, õpetajate ja lapsevanemate jaoks olla nii tähtsad, et need koolielu pidurdama hakkavad. Näitavad need ju vaid gümnaasiumiastmes tehtud töö tulemusi mõnes õppeaines. Õpetajad peavad saama oma tundide sisustamisse loovalt suhtuda, keskenduda sellele, milliseid oskusi on vaja noortel kooli lõpetades.

Koostöö- ja suhtlusoskus, avatus, digipädevused, valmisolek muutustega kohaneda ning probleemide lahendamise oskus – need on põhilised märksõnad. Koolijuht ja õpetajaskond on nende oskuste osas eeskuju, loomulikult. Aga ka koolijuhte peab toetama, sest muutustega kaasas käimine ei ole alati enesestmõistetav.

Lihtsamate valikute võimaldamine, nagu näiteks matemaatika jaotamine "kitsaks ja laiaks", ei ole kindlasti jätkusuutlik. Samuti ei ole jätkusuutlik iga hinna eest väikesearvuliste gümnaasiumiosade ülalpidamine. Parem olgu kodulähedane tugev põhikool kui nõrk gümnaasium.

Ka peab õpetajaid toetama veelgi rohkem, et oleks valmisolek ja ettevalmistus rakendada õppeprotsessis uudseid metoodikaid. Näiteks füüsika õpetamine projektõppe põhiselt, kus füüsikaseadused põimuvad IKT-lahendustega. Digiõppevara loomise ja juurutamisega toimetatakse Eestis õnneks usinalt.

Õppeprotsessi saavad ja peavad panustama ka tööandjad, kes suudavad anda noortele nn päriselu kogemuse läbi praktikakohtade ning kogemuste jagamise õppetöö raames. Sama oluline on huvihariduse arendamine ja tehnoloogilise perspektiivi rõhutamine. Tulevikus ei leia naljalt ametit, kus tehnoloogiaga kokku ei puutu.

Matemaatika- ja füüsikaeriala lõpetanutel on tööjõuturul võimalik teenida palju rohkem palka kui koolis. Seni missioonitundest töötavate õpetajateni jõuab mingil hetkel reaalsus, et nende oskustele/kompetentsidele vastavat palka makstakse mujal. Aga me vajame neid koolides laste õpetajatena. Seega ei maksa õpetajate palkade diferentseerimist karta. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: