IT-valdkond on muutunud noorte seas väga populaarseks, kinnitavad meile aina uued ja uued küsitlused. Noored tahavad IT-alasid õppida. Aga miks ei tõmba neid samamoodi reaalainete poole, ehkki just reaalainetel tehnoloogiaettevõtete töö ju põhineb?

Üks võimalik seletus on idufirmade teistmoodi lähenemine. Silme ette tuleb pilt meeskonnast, kes silmade särades ja kirega mõnele meie elu probleemile aina uusi ja uusi lennukaid lahendusi pakub, mis lõpuks maailma muutvaks ideeks vormub. See tundub nii loominguline. Hoopis teistsugune, kui ettekujutus üksi katseid tegevast teadlasest või jooniseid uurivast insenerist.

Loovuse tähtsuse mõistmine on ka põhjus, miks ammutuntud STEM-ainetele ehk loodus- ja täppisteaduste juba mõnda aega lisatakse täht A – ingliskeelsest sõnast Arts, mida eesti keelde võiks tõlkida loovuseks – ja millest kokku sünnib sõna STEAM.

Algselt Ameerika haridussüsteemi testidele orienteerituse vastustamisest alguse saanud haridusliikumine seab kesksele kohale loovuse, erinevate ainete integreeritud õpetamise ja reaalse elu probleemide lahendamise.

Sellise lähenemise abil soovitakse noori paremini ette valmistada tuleviku töökohtade jaoks. Loovus aitab näha inseneriainetes peituvaid põnevaid seoseid meid ümbritseva maailmaga. Loovuse ja reaalainete osav põimimine võiks olla ka üks viis, kuidas noori, ka tüdrukuid senisest rohkem tehnoloogiaalade juurde tuua.

Valmisolek tulevikuks ja selliste ametioskuste omandamine, mida me veel ettegi ei kujuta, ongi STEAM-õppe üheks märksõnaks. Lisaks reaalainete omandamisele on vaja ka kiiret kohanemist pidevalt muutuva töökeskkonna ja tehnoloogiaga, suure pildi nägemist, väga häid meeskonnatööoskuseid koos empaatiavõimega.

USAs on tehtud mitmeid uuringuid selle kohta, kuidas STEAM-õpe annab noortele laiapõhjalisema ja mitmekülgsema hariduse muutuvas maailmas läbilöömiseks. Näiteks sealse kunstivaldkonna riikliku sihtkapitali toel paar aastat tagasi läbiviidud uuring näitas, et STEAM-õpe aitab noortel ülikooli jõuda paremini kui vaid reaalainetele keskendumine.

Briti haridusuurijate assotsiatsiooni poolt koostatud põhjalikus ülevaates rõhutatakse loovusalade olulisust üldisele ühiskonna haridustaseme ning majanduse innovatiivsuse kasvatamisele.

Ka Eestis räägitakse tasapisi rohkem STEAM-õppe tähtsusest, kuid siiski mitte veel väga aktiivselt. Samas pööravad koolid sellele järjest rohkem tähelepanu, aina paremaks muutub koolide tehnoloogiline varustatus, õpetajate ettevalmistus ning valmisolek. STEAM-i alusoskused omandavad lapsed ka Eestis juba alg- ja põhikoolis ning tegelikult käib mänguline tegevus klotsirobotitega juba lasteaedades. 

Aga puudu on üks ilus eestikeelne nimi, millega seda inspireerivat valdkondadeülest koostööd kutsuda. Haridusedendajad on kuulutanud välja konkursi, et leida akronüümi STEAM asemele üks sobiv eestikeelne sõna.

Eesti keele püsimajäämiseks on tähtis, et saaksime endale südamelähedastel ja tähtsatel teemadel rääkida emakeeles. Ja STEAM-valdkonnad on tähtsad, eesti noorte ja Eesti tuleviku pärast. Loodan, et sõnaus toob meile uue suupärase eesti sõna, mille abil see südamelähedane teema veelgi suurema hulga inimesteni viia.

Lühidalt kokku võttes, Praegu käibki sõnaus, millega otsitakse eestikeelset vastet akronüümile STEAM. See ingliskeelne lühend tähistab viie valdkonna ehk teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunstide ja matemaatika edukat ühendamist. On aeg leida võõrapärasele väljendile kena ja täpne vaste eesti keeles. Konkurss kestab 13. oktoobrini. Saada oma sõna teele siin.