Eelmisel aastal andis linnaplaneerimise amet välja 1223 ehitusluba, mida on mullusest mitmesaja võrra vähem.

Linnaplaneerimise ameti koordinaator Margit Lokk ütles ERR-ile, et amet ei ole eraldi analüüsinud ega pea arvestust selle üle, kas ehituslubade vähenemine on toimunud äri- või elukondliku kinnisvara arvelt.

Detailplaneeringute puhul oli algatamistaotlusi 54, aga neid algatati ainult 24, samas kui aasta varem oli nii estiatud taotlusi kui ka algatatud planeeringuid võrdselt ehk 41.

Eesti kinnisvarafirmade liidu juhatuse liikme Tõnu Toompargi sõnul suhtleb ta kinnisvaraanalüütikuna arendajatega pidevalt ja eelmisel aastal ei näinud ta kellegi silmis kartust, ammugi mitte hirmu ning kuulda polnud ka soovi arendamist lõpetada.

"Arendajad tahavad arendada," kinnitas ta. "Kui 2018. aasta kolme esimest kvartalit vaadata, siis ehituslubade maht järjest vähenes Tallinnas, aga neljandas kvartalis tegi hüppe üles."

Toompargi sõnul on arendajad kurtnud, et linnast ei õnnestu ehituslube kätte saada ja protsessid ei liigu nii kiiresti, nagu nad tahaksid.

"Õigluse huvides tuleb märkida, et võib-olla on sageli probleem ka selles, et arendajad teavad küll, et küsivad liiga palju, aga proovivad ikka, et äkki õnnestub. See paneb protsessi ajalisele kestvusele kohe midagi otsa, aga ma ütleksin, et selle näitaja baasil me ei tohiks kinnisvaraturu kohta mingeid olulisi järeldusi teha," rääkis ta.

Ehituslubade arvu kõrvale tõi Toompark kaks näitajat: selleks, et alustada, peab ehitaja tegema ehituse alustuse teatise ning nende arvus ei paista eelmise aasta kõveras mingisugust jõnksu - uute elamute ehitustega alustati rohkem kui 2017. aastal. Kolmas näitaja on kasutusload, mis antakse pärast hoonete valmimist, ning nende arv oli mullu märksa suurem kui 2017. aastal. Nimelt väljastati neid 1112, aga üle-eelmisel aastal 880.

"Nii et kui kokku võtta, siis ehituslubade maht vähenes, ehituse alustamise teatiste arv püsis sama või natuke kerkis ja kasutusload ehk valmimine kerkis oluliselt. Ja vaadates seda, mis täna toimub ja kuidas arendajatel on suuri projekte käsil, kus on järgmised etapid tulemas, siis mina jutumärkides buumi otsasaamist päriselt ei usu, aga siin tulevad turult järgmised probleemid nagu tehingute arv ja ostjate valmidus, aga see on teatud mõttes juba järgmine teema," tõdes ta.

Kinnisvaratehingute arv on nimelt langusele pööranud, aga Toompark märkis, et seda paljud endale ei teadvusta ning samal ajal lähevad majanduses asjad positiivselt ja ettevõtjad on aktiivsed.

Ta juhtis tähelepanu ka sellele, kui kaua võtavad linnaplaneerimisametis protsessid aega - ta tõi näiteks Kalaranna projekti, mida Pro Kapital on umbes 15 aastat rajanud ja nüüd lõpuks ka kuskile jõudnud.

"Kuidas on võimalik, et planeeringu ajamine nii kaua aega võtab," küsis ta ja pidas võimalikuks, et ehituslubade vähenemine 2018. aastal on tekkinud linna tööjõupuudusest tingitult.

Ka Margit Lokk linnaplaneerimise ametist tõi välja, et ehituslubade langus võib olla seotud ameti töökoormusega. Kui keegi esitab taotluse detailplaneeringu algatamiseks, siis sõltub tegelik algatamiseni jõudmine sellest, millal linnaametnikud jõuavad kõik dokumendid läbi vaadata ja need volikogule saata.

"See sõltub ajalistest kriteeriumidest ja väga palju ka töökoormusest," selgitas Lokk.

Ta lisas, et ametnikel on väga suur töökoormus ja seetõttu jõutaksegi üht või teist asja vähem teha. "Tahaksime teha kiiremini, aga tööd on nii palju, et me ei jõua," tõdes ta.