Swedbank: tulevikus ootab Tallinna korterite üürihindu langus
Viie kuni kümne aasta perspektiivis peaksid Tallinna korterite üürihinnad mõnevõrra langema ja kindlasti ei ole oodata nende tõusu, rääkis Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik Balti riikide pealinnade eluaseme taskukohasuse analüüsi tutvustusel.
Viik ütles, et üürituru kohta ei ole väga head statistikat, vaid ainult internetiportaalidest kättesaadav info. Üüriturul on aga näha arenguid, sinna on sisenemas institutsionaalsed investorid ja lähiaastail lisandub Tallinnas 400-500 uut pikaajaliseks väljaüürimiseks mõeldud korterit aastas.
"Turule on lisandunud väga väikseid ühikuid, niinimetatud mikrokorterid, mida pakutakse üürimiseks ja mis on alla 20 ruutmeetri suurused. Klientidega suheldes näeme, et üsna palju Soome taustaga investoreid õpib tundma meie õigusruumi, et luua ettevõtteid, mis hakkaksid pakkuma ka suuremaid elamispindu üürimiseks," rääkis ta.
See peaks Viigi sõnul tähendama, et keskpikas perspektiivis peaksid üürihinnad mõnevõrra langema või stabiliseeruma, kuid kindlasti mitte tõusma.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles korterite müügitehingutest rääkides, et Tallinn on Balti riikidest ainus, mille pealinnas on korterite hinnad tõusnud buumiaja tipust kõrgemale, Riias ja Vilniuses jäävad need sellele alla.
Eelmisel aastal kasvasid Tallinna korterite hinnad eelnenud aastaga võrreldes viis protsenti. Korterite hinnakasv on Tallinnas mõõdukas, aga kui võrrelda seda ülejäänud Eestiga, siis seal oli mullune hinnakasv märksa kiirem.
"Tallinna korterite hinnaerinevus ülejäänud Eesti suhtes on veel väga kõrge, aga on tasapisi tipust allapoole liikunud," lausus Mertsina.
Hinnatõusu kiirendab seegi, et uute korterite osakaal tehingutes on järjest suurenenud. Kui veel 2014. aastal moodustasid uute korteritega tehtud tehingud Tallinna tehinguist 12 protsenti, siis mullu juba 29 protsenti. Uute korterite hinnad on järelturukorteritest umbes 30 protsenti kõrgemad.
Netopalk kasvas Tallinnas mullu 10 protsenti. Kui panna võrdlusesse keskmise korteri ruutmeetrihinna ja netopalga suhe, siis mullu oli see 1,5, eemistel aastatel aga umbes 1,6 kandis ehk inimeste ostujõud Tallinnas korteri ostmiseks veidi paranes.
Omafinantseeringu kogumiseks kulub varasemast vähem aega
Korteriostu esimeseks sissemakseks tuleb raha koguda keskmiselt 27 kuud, eeldusel, et tegu on 55-ruutmeetrise korteriga, sissemaksusumma on vähemalt 15 protsenti hinnast ja tegu pole ühe inimese, vaid leibkonnaga. See aeg on varasemaga võrreldes veidi vähenenud. Üksi elaval inimesel kulub samadel tingimustel sissemakse kogumiseks keskmiselt 40 kuud.
"Iseenesest pole seda ju palju, kui mõelda, et kahetoalise korteri keskmise hinnaga ostmiseks tuleb 27 kuud sissemakseks koguda," märkis Mertsina.
Ka korterite taskukohasus on vaatamata kiirele hinnakasvule paranenud. Netopalga kasv on olnud veelgi tugevam ning taskukohasust suurendavad ka madalad intressimäärad.
Swedbanki prognoosi järgi peaks Euroopa Keskpank oma intressimäära tõstma alles järgmise aasta esimeses kvartalis. Euribori tõus peaks olema aeglane ja tase jääma lähiajal madalaks. Seega ei tohiks lähiaastate intressimäärade tõus eluasemelaenu võtjatele probleeme tekitada.
Tehingute arv on Tallinnas langusesse läinud ja uute korterite laojääk viimasel kahel aastal suurenenud. See avaldab mõju ka hindadele.
Eluasemenõudlust hoiab tugev palgakasv, mis jääb ka lähiaastail tugevaks ehk 5-6,5 protsendi lähedale, samas kui aeglustuv netopalga reaalkasv võib nõudlusele pidurit vajutada. Reaalkasv aeglustub järgmisel kahel aastal, sest eelmise aasta baas oli kõrge.
Eluasemelaenude maht on jätkuvalt üle kahe korra kriisieelsest tipust väiksem, ehkki see on järk-järgult tõusnud. Kui aastases võrdluses kasvas eluasemelaenude jääk seitse protsenti, siis 2006. aastal 77 protsenti ehk kümme korda kiiremini. Seega on praegune seis Mertsina hinnangul pigem mõõdukas.
Toimetaja: Karin Koppel