President Kersti Kaljulaid meenutas oma kõnes mitme aktiivse noore pere lugu, mis lõppesid küüditamisega. President ütles, et selliseid aktiivseid inimesi on tänagi igal pool ja kohalik elu läibki aktiivselt seal, kus leidub just selliseid inimesi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Hoiame neid inimesi, kes meil täna on. Mälestame neid, kes olid maasool neil aegadel, ja mõistame, et vabadus on kõige tähtsam - vabadus teha ja toimetada. Ja vabadus ei lõpe alati püssi või küüditamisrongiga. Vabadus võib väsida. Teha tahtmine võib väsida, kui me ei ütle aitäh!" kõneles president.

Kohaletulnud said memoriaali juurest pop-up postkontorist saata erikujundusega postkaarti oma lähedastele ja sõpradele üle maailma.

Kaljulaid saatis kirja teele oma emale. "Läks emale ja mõteldes vanaemale, kes samuti oli Siberis Norilskis üheksa aastat, aga mitte küüditatuna, vaid vangilaagris ja niklikaevanduses. Ta tuli tagasi, aga kunagi ei rääkinud sellest, mis seal täpsemalt juhtus. Kirjutasin, et vanaema oleks ka kindlasti tahtnud seda monumenti siin näha," rääkis Kaljulaid.

Mõnel oli kaasas pikk nimekiri, kellele kiri saata. Mõni vastas lühidelt, et saadab soovid saatusekaaslastele.

"Eks meid ikka on siin ja seal," ütles Priit, kes ka ise Siberisse saadeti. "Sinna viidi ja sealt tulin juba omal käel," lisas ta.

"Peaks kirjutama Mart Niklusele, sest tema on Eesti vabaduse eest nii palju võidelnud," ütles Ain.

"Mina kirjutasin oma vanavanematele. Ma kirjutasin, et aitäh, et nad mul olemas on ja soovisin ilusat vabariigi aastapäeva," rääkis Liis.

"Mu enda vanaisa suri ka Siberis," ütles Hendrik. Tema vanaisa nimi on ka memoriaali seinal.

Sergei Metlev Eesti Mälu Instituudist loodab, et presidendi algatusest saab traditsioon ning tõdeb, et kommunismiohvrite memoriaal on koht, kus meenutada ja ka tänada.

"See on tänukummardus läbi põlvkondliku side nendele, kes täna on meiega, kes aktiivselt panustavad selleks, et Eesti oleks vaba ja hea koht, kus elada," rääkis Metlev.

Tänuürituse korraldasid presidendi kantselei, välisministeerium, Eesti Mälu Instituut ja Vabamu.