"Suur osa valimisteaegsest eelarvearutelust keskendus sellele, kas väike riigivõlg õigustab avalike kulutuste suurendamist. Tõsi, isegi kui Eesti võtaks suuri laene, oleksime ühe väiksema võlakoormaga riik terves Euroopas," kirjutab Hansson. "Võla suurendamine aga tähendab puudujäägis eelarvet, ja viimane omakorda, et riik annab lisaraha süstides majandusele hoogu juurde. Aga kui hoog on selletagi suur, on peamiselt tagajärjeks kiirenev hinnakasv."

Hanssoni sõnul on Eesti majandus lähiaastatel endiselt tavapärasest paremas seisus. "Kui valitsus kulutaks nüüd laenatud raha, valaks ta vaid õli tulle, kütaks edasi palgarallit, töötaks vastu ettevõtete kasumlikkuse taastumisele ja kahjustaks lõpuks majanduse konkurentsivõimet. /.../ Laenata on mõistlik ajal, kui majanduses on surutis ja riigi varem kogutud varud on otsakorral."

Valimised võitnud Reformierakond on otsustanud valitsuse moodustamiseks alustada kõnelusi teiseks jäänud senise valitsuse juhtpartei Keskerakonnaga.