Mirjam Nutov: erakoolide jätmine omavalitsuste meelevalda on ohtlik
Riik on erakoolidele kehtestanud ranged reeglid, mille seas on ka nõue, et kool peab saama heakskiidu kohalikult omavalitsuselt. Kui omavalitsus seda ei anna, jääb erakool olulisest rahalisest toest ilma, sedastab Mirjam Nutov Vikerraadio päevakommentaaris.
Erakoolide osas on valitsused läbi aegade kujundanud väga erinevaid arvamusi. Ühed on öelnud, et tuleb toetada, teised jällegi, et mitte. Alates sellest aastast on aga Eestis oleva 55 erakooli kui seal õppivate ligemale 10 000 lapse saatus piltlikult öeldes kohalike omavalitsuste kätes.
2017. aastal vastu võetud erakoolide seadus ütleb, et alates 2020. aastast on kohalik omavalitsus (KOV) see, mis peab andma nõusoleku, kas riik peaks toetama erakooli või mitte. Eelnev tähendab seda, et hiljemalt käesoleva aasta sügiseks tuleb omavalitsustel selles osas otsus teha.
Kui KOV otsustab, et erakool pole nende omavalitsuses vajalik, lähevad riigi rahakotirauad lukku ehk teisisõnu jääb kool ilma tegevuskulutoetusest. Selgitan lähemalt: lihtsustatult öeldes käib iga õpilasega kaasas haridustoetus, mille eest tasutakse õpetajate palgad, aga muudki. Lisaks sellele käib õpilastega kaasas ka tegevuskulutoetus, mis sel aastal on õppuri kohta 91 eurot kuus.
Võrumaa näitel tähendaks sellise raha kaotamine Krabil tegutsevale erakoolile rohkem kui 26 000 euro suurusest tegevustoetusest ilma jäämist. See pole suvaliselt võetud näide, vaid Võrumaal asuva Rõuge valla kõige kuumem teema number üks.
Koalitsiooni ja opositsiooni vahel on puhkenud tõsine võitlus, kus ühed ütlevad, et nad pole kindlad, et valla koolivõrgu juurde peaks kuuluma ka erakoolid, teised väidavad aga, et hariduslik mitmekesisus peab säilima. Viimasel seisukohal on muide opositsioon ja ma olen nendega nõus.
Kokku tegutseb Kagu-Eestis kümmekond erakooli. Ja minu hinnangul on neil koolidel väga oluline roll just maapiirkonnas. Suuremates keskustes on hariduse osas laiem valikuvabadus, sest piirkonnas on lihtsalt rohkem koole. Kui üks munitsipaalkool ei meeldi, saab valida teise. Maal elades tuleb aga sageli leppida selle ühe ja ainsaga.
Mis saab aga siis, kui see üks ja ainuke vallakool ei sobi ei lapsele ega ka lapsevanemale? Aina teadlikumaks ja julgemaks muutuvad vanemad asutavad sel juhul erakooli või võtavad ette hämmastavalt pikki rännakuid, et mõnda sellisesse jõuda. Näiteks sõidab üks perekond juba pikki aastaid päevas üle saja kilomeetri, et nende lapsed jõuaks nende jaoks kõige sobivamasse kooli.
Populaarsust kogub ka laste koduõppele jätmine. Sellise valiku tegid mitmed Karulas elavad pered, sest neil puudus võimalus osaleda kohaliku munitsipaalkooli haridusmaastiku kujundamisel. Valla nägemus hariduselust neile jällegi ei sobinud. Vähe sellest, harvad pole ka juhud, kus vanemad vahetavad kooli pärast elukohta.
Hariduslik mitmekesisus on oluline ja see ei tohiks sõltuda kohalike omavalitsuste meelsusest vaid ikka sellest, mida peab iga pere oma lapsele parimaks. Tõsi, haridusministeeriumist öeldakse, et selline kohalike omavalitsuste käest küsimine on vajalik, sest just omavalitsus on see, kes peab nägema ja planeerima oma koolivõrku tervikuna. Samal ajal loodetakse sel moel tugevdada erakooli ja omavalitsuse vahelist koostööd.
Mis saab aga siis, kui vald ütleb, et nad ei näe ühele või teisele erakoolile oma koolivõrgus kohta ja pigem sooviksid nad keskenduda valla koolide arendamisele? Rõuge vallas on peale haldusreformi viis kooli, millest väikseim on vaid kolme õpilasega Misso kool. Lisaks tegutsevad vallas ka kaks erakooli – toimetulekuraskustes peredest pärit lastele mõeldud kool Krabil ja alternatiivpedagoogigat pakkuv Leiutajate Külakool Sännas.
Krabi kooli puhul ütlebki Rõuge vald, et nende hinnangul on praegune vallas pakutav haridustase "liigagi eeskujulik" ning eraldi kooli toimetulekuraskustes perede lastele nad ei vaja. 24 õpilasega Krabi koolis käivad õpilased üle Eesti. Sealt öeldakse, et nende juurde on tulnud lapsed, keda kasvatab üksikvanem, kellel pole võimalik üksi last toetada oma tööst ja oskamatusest tulenevalt. Samuti toovad nad välja, et mitmetele vanemate klasside õpilastele pole senini pakutud tugimeetmed mõjunud ja nad on koolist välja langenud. Krabil on nad nüüd taas koolitee leidnud.
Rõuge vallas räägitakse, aga jätkuvalt sellest, et sellistest peredest pärit laste puhul tuleks siiski tugevdada sotsiaal- ja tugiteenuseid ning eesmärk ei tohiks olla nende laste eraldamine peredest. Kui hästi see jutt ka ei kõlaks, tuleb vaadata reaalsust.
Mis saab siis, kui sobivaid teenuseid ühes või teises omavalitsuses pole või ei toimi veel piisaval tasemel? Mida teha aga siis, kui seni katsetatud variandid pole lapsele sobinud?
Selline erakoolide omavalitsuste meelevalda jätmine on ohtlik ka muudel põhjustel. KOV võib vabalt öelda, et nad ei näe vajadust oma vallas alternatiiv pedagoogika järele ning väita, et valla enda koolid pakuvad juba piisavalt mitmekesist haridust.
Nii võib omavalitsuste omakasupüüdlik mõtteviis jätta täbarasse olukorda sajad ja sajad lapsed, kes vajavad tegelikult teistsugust lähenemist kui suudavad täna munitsipaalkoolid pakkuda. Tõsi, erakooli võib selle pidaja sõltumata omavalitsuse otsusest iga kell edasi pidada, kui aga vald jätab oma otsusega kooli olulisest rahalisest toetusest ilma, võib see muutuda keeruliseks, kui mitte võimatuks.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel