Riigikogu valimised on viinud Eesti teelahkmele – palju on avalikkuses levinud lubadusi, ootuseid, soove liikuda edasi. Küsimus on vaid selles, millises suunas ja millise tempoga. Samad küsimused on viimasel aastal üles kerkinud ka ühistranspordisektoris ja iseäranis Elronis: kui kiiresti oleks võimalik sõita, millistel liinidel või kuhu peaks reisirongiliiklus edasi arenema, mis seda takistab ja kuidas neid takistusi ületada?

Riigikogu valimiskampaanias kõlasid erakondade lubadused: "ehitame välja raudteeühenduse Euroopaga", "projekteerime ja arendame välja koostoimiva raudteede- ja maanteede võrgu ning tõstame kohalike teede kvaliteeti ja turvalisust", "suurendame Elroni rongiparki täiendava nõudluse rahuldamiseks", "kogu reisijatevedu raudteel võiks olla elektrirongide-põhine" jne.

Eesti ühe enim hinnatud ja populaarseima ühistranspordiettevõtte juhina saan vaid kinnitada, et kõik need lubadused oleks oluline realiseerida, sest meie reisijad vajavad seda kõike juba täna ning meie reisirongiliiklus saab seeläbi kaasa aidata keskkonnasäästlikkusele ja Eesti regionaalsele arengule.

Statistikaameti andmetele (Eesti Statistika Kvartalikiri 2-2018) tuginedes on alates 2013. aastast, mil Eestis jõudsid liinile uued rongid, kasvanud kõikide transpordiliikide võrdluses just enim raudteetransporti kasutavate sõitjate arv.

Alates ajast, mil Elron alustas kõigil Eesti raudteeliinidel reisijateveoga, on reisijate arv kasvanud 90% - sama tempoga pole aga kasvanud meie rongipark ega sammu pidanud infrastruktuur. Seega on meie ootus, et raudteetranspordi areng vastaks nõudlusele ja annaks reisijatele üle Eesti liikumisvabaduse just turvalist ja keskkonnahoidlikku rongi kasutades.

Statistika peegeldub meie iganädalastes reisides - enam pole harvad juhud, mil tipptundidel on rongid puupüsti reisijaid täis. Eriti teravaks on probleem muutunud kiiretel ja pikkadel Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva liinidel. See pole kaugliini teenust arvestades kindlasti kohane, et reisijad peavad tunde püsti seisma.

Samal ajal peame mõtlema ka pealinna lähiliinidele: millisena ja kui tihedana kujutame ette rongiliiklust viie või kümne aasta pärast, et see pakuks alternatiivi autokasutusele. Juba praegu on rongireisija ajavõit nii auto kui ka bussiga võrreldes märgatav, seda iseäranis Tallinna lähiliinidel, kus rongi kasutades pääseb tipptunni liiklusummikutest.

Samal ajal pole meie reisirongiliikluse kiiruse potentsiaal veel sajaprotsendiliselt rakendunud.

Koostöös Eesti Raudtee ja Edelaraudteega kasvatame sõidukiirust ka linnadevahelistel ühendustel. Ma ei ennusta, et muutus realiseerub juba paari aasta pärast, aga veidi pikemas plaanis võiks sõiduaeg Tallinna ja Tartu vahel olla tund ja 45 minutit, Narva suunal püüdleme kahe tunni kanti. Tallinna-Viljandi liinil oleks reaalne tund ja 50 minutit.

Infrastruktuuri arengu kõrval on iseäranis oluline täiendada rongiparki – kiireid ja kindlaid sõite saab tagada vaid piisava rongide arvuga. Täna sõidab Elron maksimaalse võimsusega – meil ei ole võimalik lisada rohkem väljumisi ega täiendada sõiduplaane.

Oleme juba korduvalt välja öelnud, et minimaalselt on Eestisse juurde vaja kolme rongi Tartu ja Narva suuna nõudluse katmiseks, aga samuti selleks, et saaksime tagada rongide piisava hoolduse ja tehniliste tõrgete korral asenduskoosseisu. Hetkel oleme olukorras, et iga väiksemgi tehniline tõrge tähendab pakutava teenuse kvaliteedi halvenemist, sest istekohti on sel päeval planeeritust vähem. Ekstreemsetel juhtudel võib veeremipuuduse tõttu mõni rong koguni käigust ära jääda.

Raudtee areng on oluline – kiiruse ja turvalisustaseme eest hoolitsemise kõrval on paljudel reisijatel ootus ka vanade liinide taastamise osas: peagi avatakse Riisipere-Turba raudteelõik. Kui aga valitsuskoalitsioon otsustab näiteks Haapsalu raudtee taastada või rekonstrueeritakse Pärnu raudtee, seisame taas teelahkmel – kas meil on võimalik soetada täiendavaid ronge või tuleb olemasolevat rongiparki ümber jaotada ja uute liinide lisandumisel kannatavad senised sõidugraafikud.

Ajal, mil uut valitsuskoalitsiooni alles luuakse ning valimislubaduste teostamisel püütakse konsensust leida, näeme meie raudteereisijate ootuseid – kindlat, kiiret, mugavat ja üle-eestilist raudteeühendust soovitakse ja vajatakse igas Eesti piirkonnas. Kuna rongide tellimusperioodid on väga pikad – vähemalt 2-3 aastat – siis oleme Elronis juba hankedokumentide ettevalmistusega alustanud. Ikka selleks, et me ei raiskaks enam tundigi, kui valitsus annab rohelise tule Elroni rongipargi suurendamiseks.