Õppus toob Läänemerele ligi 20 liitlaste mereväe alust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

NATO 1. alalise mereväegrupi ja Baltroni sõjalaevad Eestis 2018. aasta septembris..
NATO 1. alalise mereväegrupi ja Baltroni sõjalaevad Eestis 2018. aasta septembris.. Autor/allikas: Aksel Puusepp, Egert Kruberg, Ardi Hallismaa

Suvel toimuv õppus Baltic Protector toob Läänemere piirkonda ligikaudu 20 mereväe alust, sealhulgas Briti kuningliku mereväe laevad, ning umbes 3000 ühendekspeditsiooniväe riikide sõjaväelast. Baltic Protector on esimene mastaapsem ühendekspeditsiooniväe siirmisõppus ja selle eesmärk on kinnitada pühendumust Balti regiooni kaitsmisele.

Kaitseminister Jüri Luik arutas kolmapäeval Londonis koos ühendekspeditsiooniväes Joint Expeditionary Forces osalevate riikide kaitseministritega sel suvel Läänemerel toimuva siirmisõppuse Baltic Protector läbiviimist ning Euroopa julgeolekuolukorra väljakutseid.

Kaitseministrid arutasid julgeolekuolukorda Põhja-Euroopas ja kitsamalt Läänemere piirkonnas. Kohtumisel rõhutati ühendekspeditsiooniväe olulisust lisaheidutusena Läänemere regioonis ja kriisi puhul kiire reageerimise võimekust. Ministrid vahetasid mõtteid ka ühendekspeditsiooni koostöövõimaluste üle NATO-ga ning kiitsid heaks eelseisva õppuse parameetrid.

Kaitseminister Jüri Luik rõhutas, et Eesti on rahul õppuse Baltic Protector senise ettevalmistusega.

"Ühendekspeditsioonivägi on Eestile oluline koostööformaat ning Baltic Protector on esimene suurem mereõppus partnerite koostöövõime arendamiseks," ütles Jüri Luik. Ta lisas, et kohtumine näitas partnerite tahet jõuda konsensusele ning vajadusel tegutseda kiiresti.

2018. aasta juunis allkirjastas kaitseminister Jüri Luik Londonis koos kaheksa riigi kaitseministriga Suurbritannia juhitava ühendekspeditsiooniväe koostööleppe.

Üheksa riigi sõjalises koostööraamistikus ollakse valmis panustama operatsioonidesse kriisikolletes. Ühiste õppuste läbiviimine on lisaks operatsioonidele üks ühendekspeditsiooniväe tegevuse peamisi eesmärke. Ühendekspeditsioonivägi algatati 2015. aastal ning sellega on ühinenud Eesti, Läti, Leedu, Holland, Norra, Taani, Rootsi, Soome ja Suurbritannia.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: