Kaitseminister Ursula von der Leyen teatas käesoleval nädalal, et ministeerium hakkab Saksamaa juutide kesknõukogu soovitusel määrama sõjaväevaimulikena ametisse ka rabisid. Kesknõukogu näol on tegu katusorganisatsiooniga, mis ühendab Saksamaal tegutsevate juudiorganisatsioonide umbes 100 000 liiget, kirjutab ajaleht Haaretz.

Sõjaväerabide asjus sõlmivad liitvabariik ja juutide kesknõukogu ka eraldi lepingu, mille sarnaseid on juba aastakümneid tagasi sõlmitud katoliku kiriku ja erinevate protestantlike kirikutega.

Kesknõukogu president Josef Schuster nimetas otsust märgiks sellest, kuivõrd ulatuslik suhe on Bundeswehril ja juudikogukonnal demokraatlikus Saksa ühiskonnas.

Saksamaa sõduritel ei ole seadusest tulenevat kohustust oma usutunnistust avaldada, kuid kaitseministeeriumi andmetel on seda siiski teinud umbes pool sõjaväelastest. Ministeeriumi statstika kohaselt teenib praegu Bundeswehrist umbes 53 000 protestanti, 41 000 katoliiklast, 3000 moslemit ja 300 juudiusulist.

Tegu pole siiski esimese korraga, kui Saksamaa relvajõududes on kaplanitena ametis ka rabid (Feldrabbiner). Näiteks Esimese maailmasõja ajal teenis Saksa keisririigi relvajõududes umbes 100 000 juuti, kusjuures Raudristiga autasustati neist umbes 18 000 sõjaväelast.

Kuulsaimad sellised sõjaväelased on näiteks õhuässad Fritz Beckhardt, Wilhelm Frankl ja Edmund Nathanael ning leitnant Hugo Gutmann, kelle otseses alluvuses teenis ka tulevane Natsi-Saksamaa juht Adolf Hitler. Natsionaalsotsialismi esilekerkimisega seoses see olukord loomulikult lõppes ning koonduslaagrites suri ka rohkelt juute, kes olid eelmises maailmasõjas oma kodumaa eest võidelnud.

Väidetavalt on lähitulevikus ka plaanis, et Saksamaa relvajõududes hakkavad kaplanitena teenima ka imaamid, kuid ilmselt rabisid puudutavale leppele sarnast lepingut nende puhul sõlmida ei saa, sest Saksamaal pole ühtset katusorganisatsiooni, mis kõiki riigis elavaid moslemeid ühendaks.