Omaaegse rahvusliku ideoloogi, Postimehe peatoimetaja, välisministri ja riigivanema Jaan Tõnissoni sünnikohas Viljandimaal Mursi talus meenutasid riigimeest Kalmetu kooli õpilased, vahendas "Aktuaalne kaamera".

173 asutavasse kogusse kuulunud inimesest 36 on seotud Viljandimaaga, neist tuntumad lisaks Jaan Tõnissonile on Ado Birk, Ants Piip ja Jüri Jaakson, kellest hiljem said samuti riigijuhid.

Ajaloolane Jaak Pihlak seostab nii suure hulga riigimeeste esiletõusuga Viljandi- ja Mulgimaa taluperemeeste püüdu anda oma lastele hea haridus, mis tagas ka parema elujärje.

"Nii Mulgimaa kui ka Viljandimaa on olnud see kant, kust võrsus Eesti kapitalism. Nagu me teame, esimesed talud osteti Viljandimaalt või tollaselt Mulgimaalt. Ja täpselt samuti oli siin ettevõtlus see, mis arenes," rääkis Pihlak.

"Ja nende talupoegade soov oli harida oma lapsi, anda neile tunduvalt parem elujärg. Ja see püüdlus tarkuse poole viis neid sinnamaani, kus nad hiljem olid nii Eesti riigijuhtidena, Eesti riigi ülesehitajatena, aga ka kõikidel muudel elualadel, kus nad paistsid silma. Nii et Viljandimaa on viljakas," lisas ta.

Väike-Maarja vallas on sündinud viis asutava kogu liiget, kelle auks reedel mälestusküünal süüdati. Käru külas asetati pärg Eesti iseseisvusmanifesti põhiautori Juhan Kuke sünnikohas asuva mälestuskivi juurde.

Tartus kogunesid inimesed hommikul Jaan Poska gümnaasiumi esindusväljakul Vanemuise tänaval. Seal peeti tseremoonia, misjärel liikusid inimesed Tartust valitud kuue asutava kogu liikme kodukohta, kus süüdati austusküünlad.