Swedbanki prognoos: palgad ja tarbimine jätkavad kiiret kasvamist

Swedbanki analüütiku Tõnu Mertsina koostatud majandusprognoosi kohaselt Eesti majanduskasv tänavu pisut aeglustub ja tööjõukulud kasvavad endiselt tootlikkusest kiiremini. Euroopa Keskpank võib aga baasintressimäära tõstmist algselt prognoositust hiljem teha.
Kuigi Eesti majanduskasv möödunud aastal aeglustus, oli see jätkuvalt tugev. Kasv kiirenes aasta lõpu suunas ning ka käesoleva aasta alguses on tööstustoodang ja kaupade eksport veel korraliku kasvuga olnud. Paraku ei ole see kasv laiapõhjaline. Tööstusettevõtete tootmismahtude ja ekspordi kasvu ootused on nõrgenenud.
Möödunud kahel aastal majanduskasvu enim panustanud ehituse kasv peaks sel aastal aeglustuma. Keskpikas ettevaates annaksid plaanitud suured taristuehitused sellele sektorile küll taas tugeva kasvutõuke, kuid tööjõupuudus võib tööjõuturul veelgi pingeid suurendada.
Swedbanki prognoosi baasstsenaariumi järgi aeglustub Eesti majanduskasv sel aastal 3 ning järgmisel aastal 2,7 protsendini - Eesti majandus on praegu heas tasakaalus, tugev ja vastupidav.
Kuna võimaliku valitsuskoalitsiooni kokkulepe avaldati pärast panga prognoosi valmimist, siis ei ole sellega veel arvestatud. Küll aga on Swedbank arvestanud leppest tulenevate võimalike riskidega makromajanduse tasakaalule.
Palgad kasvavad hindadest kaks korda kiiremini
Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv peaks sel aastal valdavalt aeglustuma, mis tähendab nõrgemat välisnõudlust, mis võib omakorda pidurada Eesti ekspordikasvu. Seevastu sisenõudlus – tarbimiskulutused ja investeeringud – püsib sel aastal tugev. Pingeline tööjõuturg ja jätkuvalt suur tööjõupuudus hoiavad palgakasvu kiirena. Tööjõupuudus on küll jätkuvalt väga suur, kuid selle kasv on stabiliseerunud. Swedbanki hinnangul aeglustub palgakasv sel aastal vaid tagasihoidlikult ning peaks jääma 6,5-7 protsendi lähedale.
Inflatsiooni ja maksudega kohandatud palgakasvu pidurdumine võtab eratatarbimisel küll hoogu maha, kuid tarbijate suurenenud kindlustunne hoiab selle kasvu tugeva 4 protsendi lähedal.
Tarbijahindade kasv, mis eelmisel kahel aastal püsis üle 3 protsendi ja oli Euroopa Liidu üks kiiremaid, peaks sel aastal aeglustuma 2,4 protsendini. Hinnakasvu aeglustumise taga on peamiselt alkohoolsete jookide, eluaseme ning transpordiga seotud hindade aeglasem kasv. Kiire palgakasv suurendab aga nõudlust ning hoiab paljude teenuste hinnakasvu kiirena.
Tööjõukulud kasvavad kogumajanduses tööjõu tootlikkusest jätkuvalt kiiremini ning kogumajanduse hinnapõhine konkurentsivõime on halvenenud nii koduturul kui ka enamike suuremate kaubanduspartnerite suhtes.
Nõrgem välisnõudlus ja hinnakasvu pidurdumine aeglustavad sel aastal ettevõtete käibekasvu ning liigkõrgete tööjõukulude tõttu ettevõtete konkurentsivõime halvenemine tõenäoliselt jätkub. Positiivne on see, et ettevõtted on üha enam investeerinud tootlikkuse tõstmisse.
Euroopa Keskpank võib baasintressimäära tõstmist edasi lükata
Euroopa ja USA tööstuse näitajad eelmisel aastal nõrgenesid ning sama trend jätkus ka selle aasta alguses. Maailmakaubanduse mahtusid mõjutab endiselt USA ja Hiina vaheline kaubanduskonflikt. Nende kahe riigi majanduskasv võtab sel aastal hoogu maha. Globaalne tööstuse tootmismahu aeglustumine on mõjutanud euroala majandust, kuid sektoriti ja riigiti erinevalt. Ka euroala majanduskasv aeglustub.
Samal ajal näitab teenuste sektor head arengut ning tööturunäitajad püsivad tugevad. Poliitilised pinged ohustavad aga endiselt euroala majanduse lähiaastate kasvu väljavaadet. Ühtlasi püsib risk, et USA võib kehtestada imporditariifid, mis tähendaks tõsiseid tagajärgi Euroopa autotööstuse jaoks.
Euroopa Parlamendi valimised ei ole Swedbanki hinnangul majanduskasvule lähiajal oluliseks riskiks. Nõrgema euroala majanduskasvu tõttu peaks Euroopa Keskpank baasintressimäära esimest korda kergitama varem oodatust tõenäoliselt hiljem - alles 2021. aasta esimeses kvartalis. Seega jääb madalate intressimäärade keskkond lähiajal püsima.
Brexiti mõju on Eestile pigem tagasihoidlik. Seni läbirääkimised Eesti ja Suurbritannia kaubavahetusele mõju avaldanud ei ole.
Toimetaja: Merilin Pärli