Maksulaekumise ainus probleem on käibemaksu laekumise aeglane kasv ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Veebruaris kasvas kogu maksulaekumine 14,3 protsenti 524,4 miljonit eurot võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Rahandusministeeriumi andmetel üldise hea maksukasvu murelapseks oli jätkuvalt käibemaks, mis kasvas veebruaris 5,5 protsenti aasta varasemaga võrreldes.

Käesoleva aasta eelarves on käibemaksust tulu prognoositud 2,55 miljardit eurot. Aasta esimese kahe kuuga on sellest laekunud 14 protsenti ehk 6,2 protsenti enam kui möödunud aasta esimese kahe kuuga. Tasumise kasvu panustasid tegevusaladest enim jaekaubandus ning joogitootmine ja langusesse ehitussektor, märkis rahandusministeerium.

Madal käibemaksulaekumise kasv vastandub kõrgele sotsiaalmaksulaekumise kasvule. Sotsiaalmaksu on eelarvestatud käesoleval aastal 3,28 miljardit eurot ja esimese kahe kuuga laekus 15,9 protsenti aastaks prognoositust. Sotsiaalmaksu laekumine kasvas esimesel kahel kuul möödunud aastaga võrreldes 11,1 protsenti.

Kogu veebruari maksude kogutulu kasvul mullusega võrreldes oli rahandusministeeriumi hinnangul kaks peamist põhjust. Esiteks tagastati tänavu veebruaris tulumaksu vähem kui möödunud aastal samal ajal. Seetõttu oli ka füüsilise isiku tulumaksu laekumine suurem kui eelmisel aastal sama ajaga.

Teiseks avaldas mõju bensiini ja alkoholi aktsiisimäärade tõus möödunud aasta alguses: müüjad varusid madalama aktsiisimääraga kütust ja jooke enne bensiiniaktsiisi tõusu jaanuari alguses ja alkoholi aktsiisimäärade tõusu veebruari alguses. Seetõttu oli aktsiisitulu suurem madalamate määrade kehtimise viimase kuu arvel ja väiksem veebruaris, kui kehtisid uued määrad ja jaeklientidele müüdi eelkõige aktsiisitõusude eel madalama määraga varutud kütust ja alkoholi.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine oli veebruaris erasektori dividendide tulumaksu vähenemise tõttu kuus miljonit eurot väiksem. 2019. aasta kahe esimese kuuga on riigieelarvega aastaks kavandatud maksutulust saadud 15,1 protsenti, mis ületab veidi eelmise aasta sama näitaja taset.

Muutused aktsiisikaupade varumises ehk etteostudes, mida tehakse enne aktsiisimäära tõusu, mõjutavad oluliselt kogu maksulaekumise aastatevahelist võrdlust. Aktsiisitulu tasuti tänavu veebruari eest kokku 80,5 miljonit eurot ehk 24,2 protsenti vähem kui 2018. aasta veebruaris. Kahe kuu kokkuvõttes on aktsiise tasutud 3,3 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Veebruari aktsiisitulu võrdlust mõjutavad kõige enam aasta tagasi toimunud aktsiisikaupade varumine, muutused tarbimises ning piirikaubandus.

Aktsiisikaupade tarbimise muutust peegeldab deklareeritud kogus, mida on korrigeeritud varudega. See tähendab, et toodete etteost, mis toimub enne aktsiisimäärade tõusu, on arvestatud perioodi, mil toode jõuab tõenäoliselt lõpptarbijani. 2018. aastal oli kange alkoholi varudega korrigeeritud deklareeritud kogus 18,4 protsenti ning õlle kogus 29 protsenti väiksem võrreldes aasta varasemaga. 2019. aasta esimestel kuudel on deklareeritud kogus püsinud ootuspärasel tasemel.

Sarnane seis on sigarettidega, kus eelmisel aastal vähenes varudega korrigeeritud deklareeritud sigarettide maht 8 protsenti ning selle aasta esimeste kuude deklareerimine vastab ootustele.

Diislikütuse müük 2018. aastal Eestis kasvas vastavalt 5,6 protsenti, kuid bensiini deklareerimine vähenes 5,3 protsenti. Sarnane trend on jätkunud ka 2019. aasta esimestel kuudel, kui kahe kuuga on deklareeritud 2,8 protsenti enam diislikütust kui aasta varem ning bensiini kogus näitab väikest langust.

2019. aasta esimeste kuude Läti piiriülese statistika andmetel on olukord võrreldes eelmise aastaga alkoholi osas stabiliseerumas, kuigi müügistruktuur on suurenemas õlle kasuks. Alkoholi Läti piirikaubanduse kasv pidurdub märtsis veelgi, kuna Lätis tõsteti alates esimesest märtsist alkoholiaktsiisi. Selle tulemusel on tõusnud ka alkohoolsete jookide hinnad piiripoodides. 2018. aasta seisuga on Lätti liikunud 23,5 protsenti Eesti legaalsest alkoholi müügist ning kütuse Läti ja Leedu täiendavad ostud moodustasid 7,2 protsenti vedelkütuste tankimise mahust.

Käesoleval aastal ei tõstetud alkoholi- ja kütuseaktsiise, kuid endiselt on päevakajaline aktsiisikaupade varumise mõju maksulaekumistele. Vastavalt seadusele makstakse aktsiisi selle määra alusel, mis kehtib maksukohustuse tekkimisel ehk aktsiisikauba tarbimisse lubamise päeval.

Aktsiisikaupa, mida on lubatud tarbimisse enne aktsiisitõusu, võib üldreeglina müüa vana määra alusel varude lõppemiseni. Eelnevast tulenevalt soetavad paljud ettevõtted enne aktsiiside tõusu varusid eesmärgiga kasumit optimeerida. Varude maht on piiratud vaid tubakatoodete puhul kolme kuuga ning selle aja jooksul peavad kõik tarbimisse lubatud tubakatooted olema märgistatud uue maksumärgiga, mis jõustus samal kuupäeval uue aktsiisimääraga.

Alkoholiaktsiisi on tõstetud iga-aastaselt alates aastast 2012 ning all toodud joonisel on näha, et aktsiisimäärade tõusu tulemusel on kõikunud alkoholiaktsiisi kuised laekumised 4 miljoni euro ja 56 miljoni euro vahemikus. Varumise maht sõltub muu hulgas aktsiisimäära suurusest ning kasvu kiirusest.

Selle aasta alguses tõsteti sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimääru, kuid esmakordselt ei toimunud eelnevat suuremahulist varumist. Selle peamise põhjendusena on müüjad välja toonud vana maksumärgiga tubakatoodete kolmekuulise müügipiirangu. Samuti on müümata jäänud toodete maksumärkide vahetamine müüjatele kallis ja ajamahukas.

Varude soetamise võimalikkus annab ettevõtjale hoova kasumi optimeerimiseks, kuid muudab keeruliseks maksulaekumise kuised aastatevahelised võrdlused, tarbimise muutuste hindamise ning ka prognooside tegemise.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: