""Sõnajalaõis" on väga vahva valik. See on üdini eestilik mitmes mõttes: rahvuslik-müütilise mõistena on selles salapära, õnneigatsust ning üldist pürgimist läbi raskuste tähtede poole. Lisaks on see lühikeste, kiirete silpide ja kahe õ-tähega ka häälduslikult väga eestilik sõna," kommenteeris kõige eestilikuma sõna valimise idee autor, ERR-i ajakirjanik Rain Kooli.

Kokku anti rahvahääletusel enam kui 7000 häält. Rahvahääletuse tulemusena selgunud esiviisik oli populaarsuse põhjal järgmine: sõnajalaõis, öö, kullakallis, pööriöö, kurat.

Kõige eestilikuma sõna valimise rahvahääletusele jõudis 30 sõna, mida inimesed suure sõnakorje raames kõige sagedamini esitasid. Kokku laekus üleskutse peale enam kui 2000 erinevat sõna. Edetabelisse jõudnud sõnu esitati korduvalt, kuid enamus sõnakorje käigus esitatud sõnadest esinesid üks või kaks korda.

Kõige eestilikuma sõna konkursi tulemus kuulutati välja pühapäeval, 14. aprillil saates "Hommik Anuga". Ansambel Supernova ja Ivo Linna esitasid saates ka loo "Sõnajalaõis", millele kirjutas sõnad Aapo Ilves, kasutades kõige eestilikuma sõna kandidaatideks enim pakutud sõnu. Lugu on seatud tuntud pala "Suur loterii" viisile, mille autor on Rainer Michelson, originaalpala sõnade autor on Urmas Jaarman.

"Huvitav oli see, et inimeste valikud jagunesid enam-vähem pooleks sõnade kõlalise ilu ja sisulise tähenduse vahel, aga kokku tuli ikkagi valdavalt rahvushõllanduv nimekiri ja eks seda ole nüüd ka laulus tunda. Ootamatusi ei täheldanud, eks ma laulukirjanikuna sõnade keskel igapäevaselt elangi," rääkis Aapo Ilves.

Eesti Rahvusringhäälingu programmides saab kõige eestilikuma sõna valimisest lähemalt kuulda läbi nädala. Eesti keele aastale on aga pühendatud erileht err.ee/keeleaasta.