Jaanöine suudlus! Ei ole vist midagi magusamat, kui see lembehetk sõnajalaõie otsimise järel.

Jaaniöine suudlus: meie iibe tagatis ja turgutis... Aga tegelikult on jaaniöö ja jaanipäev ja jaanituli lausa tuhatkordselt tähtsad. Nüüd õpetan, kuidas üks tõeliselt hea jaanituli ära tunda ja üles leida.

Kes vähegi maal ringi liikunud näeb, et kuulutustetulbad on juba triiki täis teateid jaanitulede kohta. Külade ja valdade sotsiaalmeediakontod samuti. Näeme, et Eestimaad on ees ootamas taas tõeline jaanitulede uputus, millest esimesed on kavas juba sel nädalavahetusel. Eesti mahukaimas jaanitulede kalendris, Maalehe omas, oli mullu kirjas kogunisti 289 avalikku pidustust.

Millest aga me jaanituled meile siis tänaste teadete ja plakatitega räägivad. Mida me külaelust nad teada annavad?

Esiteks on väga tähtis esinejate rida. Tore ju, kui valla või külaseltsi poolt on leitud võimalus kohale tuua mõni üle Eesti kuulus staar, kellega maainimene tavaliselt kontserdil kokku ei puutu. Selline jaanipäevakingitus oma rahvale on igati kiiduväärne.

Aga veelgi olulisem on see, et mis ja kes staarile eelneb. Kas üles astuvad oma valla pasunakoorid, lõõtsamehed, kanneldajad, rahvatantsijad? Just rahvarohked jaanipeod võiksid ju olla oma valla või oma maakonna isetegevuslaste üheks tähtsamaks ülesasteks. Heaks näiteks kultuurilisest oma hoolimisest. Seega vaadake järgi, kus on oma hoitud ja kus mitte.

Ja siis veel lastele pakutav kava. Kas piirdub see teatega "lastele batuut"? Või on tulemas oma küla, oma valla lasteaiaõpetajate ja koolirahva veetavad mängud, jaanitavadel põhinevad võistlused?

Samal ajal mööngem, et ka tasuta batuut lastele on kõva sõna. Sest näiteks laatade batuudihüpete hinnad on röögatud. Viis eurot kümne minuti eest! Aga mis siis, kui kahelapselise pere jõnglased tahavad kauem hüpata? Kakskümmend eurot läinud nii kui niuhti. Tore siis ju, kui jaaniõhtu lastele kasvõi tasuta batuudiga meelde jääb. Veel parem, kui õpetab aga jaanitavasid ja kombeid.

Ja veel, kõhutäide. Oluline on, kust see saabub. Kas mõnest lihtsalt kättesaadavast kiirtoidufirmast. Või hoopis oma memmede köökidest. Seega: kas lihtne ja kiire lahendus või oma ja hoolikas?

Tean, et ühes Põhja-Eesti rannakülas käib juba külanaiste külmikute täitmine omavalmistatud hea ja paremaga, mis kõik jaanitulelisi ootavad. Oma külapeo toitlustuse korraldamine on priske ja vinge väljakutse kohalikele. Õnnestumise korral on sellest juttu veel pool aastat hiljemgi.

Kindlasti tasub ka vaadata, et kas rahva üks tähtsamaid rahvuslikke pidustusi, jaanituli on ikka tasuta. Või mitte? Olen tänavu näinud ka 15-eurost piletihinda. Tundub sama arusaamatu ja absurdne nagu laada väravas raha küsimine. Aga eks maitsed ja rahakottide raskused ole erinevad.

Kokkuvõttena nüüd teade linnarahvale, kes tahab aasta lühimat ööd mööda saata tõeliselt juuri hoidvas, aga ka hoolivas ja ehedas külaõhkkonnas, kuid ei tea, kuhu minna. Eks kaegegi siis perra. Esiteks, kas külarahvas saab jaanitulel esineda? Teiseks, kas piisavalt palju on panustatud lasteprogrammi? Kolmandaks kas toitlustajateks on kohalikud? Ja neljandaks, kas kõik on tasuta?

Kui olete leidnud sellistele tingimustele vastava peo, siis palju õnne! Olete leidnud külastamiseks tõenäoliselt parimatest parima jaanitule üleüldse. Jaaniöine suudlus koos sõnajalaõiega tuleb siin veel boonuseks.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.