Riigimetsas algas raierahu, looduskaitsjad soovivad üleriigilist raierahu ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Lindude ja loomade pesitsusaja tõttu algas riigimetsas kaks kuud kestev raierahu. Keskkonnaorganisatsioonid ei pea seda aga piisavaks ja soovivad, et keskkonnaminister kehtestaks üleriigilise raierahu.

2. aprillil esitasid kümme keskkonnarganisatsiooni keskkonnaministeeriumile pöördumise, milles palusid igakevadist kahekuist raierahu laiendada üleriigiliseks.

Pöördumist arutanud osalised esmaspäevasel kohtumisel konsensuseni ei jõudnud.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lambi sõnul üleriigilist raierahu praegu ei tule, sest valitsus vahetub, kuid kaalumisel on teised variandid.

"Neid tegevusi, mida on vaja teha metsalindude arvukuse suurendamiseks, on kahtlemata rohkem, et laualt käis näiteks läbi kiskluse vähendamine," sõnas ta.

Eesti ornitoloogiaühingu andmetel on metsalindude arvukus viimastel kümnenditel vähenenud ligi 50 000 paari võrra aastas ning täielik raierahu suudaks langustrendi vähendada.

"Jääb loota metsamajandajate mõistlikkusele, et võimalikult paljud neid siiski peaks seda raierahu. RMK osaline raierahu kehtib. Tegelik vajalik on kolme kuu pikkune, sest peale jaanipäeva on väga paljudel lindudel veel pojad pesas, kui RMK uuesti alustab raietega," selgitas Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke.

Üleriigilisele raierahule on vastu Eesti metsa- ja puidutööstuse liit, kelle hinnangul ei ole selge, kuidas täpselt metsandus lindude arvukust mõjutab.

Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul oleks üleriigilise raierahu negatiivne mõju majandusele suurem kui positiivne mõju loodusele.

Riigimetsa majandamise keskuse hinnangul mõjutaks üleriigiline raierahu enim maal elavaid inimesi.

"Kui me pool aastat, kui on lindude-loomade sigimis-pesitsusperiood, metsas tööd ei tee, siis need inimesed peaksid leidma endale teise rakenduse, ilma leivata ja palgata poolt aastat keegi vastu ei pea," nentis RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu.

Keskkonnaameti sõnul on raske leida ideaalset tasakaalu majanduse ja loodushuvide vahel.

"Öeldakse, et küpses majandusmetsas võiks neid olla umbes seitse paari hektari kohta, kui on selline looduslik põlismets, siis võib-olla 11 paari hektari kohta. Nad tulevad erineval ajal, nad pesitsevad erinevatel aegadel. Nii et see on üks keeruline kompromisside kunst, et kuidas toimetada nii, et loodust võimalikult vähe häiritaks," tunnistas keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma.

Looduskaitseseaduse järgi on lindude ja nende pesade hävitamine või häirimine pesitsusajal keelatud.

Toimetaja: Indrek Kuus



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: