EKRE eesmärk tagada Eesti põhitoiduainetega isevarustatus on teravilja ja piima puhul juba ette täidetud. Samas mitmes kaubagrupis tarbimine ja tootmine pigem kaugenevad.

EKRE maaeluministrikandidaat Mart Järvik ütles, et see, et Eesti võib ennast põhitoiduainetega ise varustada, oli erakonna eesmärke seades üks tema prioriteete.

"Eestlasele on eesti toit oluline ja tootjale on kindel turg oluline. Need on need kõige tähtsamad lähtepunktid ja sellest tulebki lähtuda," lausus ta.

Mõnes kaubagrupis on isevarustatusega lood enam kui hästi. Teravilja kasvatatakse meil pea kaks korda üle tarbimise ja piima toodetakse 175 protsenti tarbimisest.

Teisalt räägib maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Marje Mäger, et näiteks kartulikasvatust jääb tarbimisega võrreldes üha vähemaks. Kui 2011. aastal toodeti meil kohapeal 92 protsenti tarbitud kartulist, siis 2017. aastal kõigest 67 protsenti.

"Imporditud kartuli hind on nii madal, et kohalikul tootjal on väga raske konkureerida sissetoodud kartuliga. Kokkuvõttes tekibki küsimus, kas tasub kartulit kasvatada või kasvatada mingit muud köögivilja," rääkis Mäger.

Veelgi kehvem on olukord värske köögiviljaga, mida toodetakse Eestis kõigest pool.

Põllumajandus- ja kaubanduskoja juhi Roomet Sõrmuse sõnul sõltub tootmine palju riiklikest toetustest.

"Siin tuleb lähemalt vaadata seda, millised on liikmesriikide põllumajanduspoliitikad ja erinevad meetmed, kuidas nad kodumaist tootmist soosivad," ütles ta.

Aianduses on tema sõnul olulised ka muud kulud, mis on sõltuvalt riigist erinevad – näiteks gaasi- ja kütuseaktsiisid.

Ka Eesti põllumajandusettevõtja saab tarvitada pea neli korda väiksema aktsiisiga siniseks värvitud diiselkütust. Mart Järviku sõnul tänane süsteem siiski hästi ei toimi. Esiteks pole erimärgistusega kütust kõikjalt saada, teiseks tekitavad selle kasutamise reeglid segadust.

"Ei pea värvima ilmtingimata seda kütust. Ja muud toetamise viisid on täiesti olemas arvutuslikul alusel. See tuleb ära muuta. Selle aktsiisi kompenseerimine tuleks viia minu arust sarnasele kompenseerimisele, nagu oli vanasti. Näiteks haritava maa kohta mingi liitrite kogus, mis kulub traktori kilovati kohta," lausus ta.

Maksupoliitilisi muudatusi on Järviku mõtteis teisigi. Muuhulgas väiksem käibemaks mõnele kaubagrupile.

"Kui me räägime näiteks Ungarist, siis kui ma ei eksi, on seal viis protsenti toiduainete käibemaks," märkis ta.

Meie lõunanaaber Läti küsib madalamat käibemaksu kõigi Lätile omaste puu- ja juurviljade eest, olenemata tootjariigist. Läti panga ökonomist Kārlis Vilerts kinnitas sealsele rahvusringhäälingule, et käibemaksu vähenemisest on võitnud nii tootja kui tarbija, kusjuures tootja isegi rohkem, sest puu- ja juurviljade hinnad vähenesid ainult pisut.

Samas sai muudatuse negatiivset mõju ligi nelja miljoniga tunda Läti riigieelarve. Ning siit tõuseb ka küsimus – kas seni veel päris mõttetasandil maksuerisused oleks võimalik ka päriselt ellu viia.

"Noh, üksi laua taga istudes kindlasti ma ei saa mingeid arvusid välja käia. Aga tõenäosus, et me selle teema ette võtame ja mingid muutused tulevad, selles ma küll ei kahtle," kinnitas Mart Järvik.