Piima ja sealiha kõrged maailmaturu hinnad aitavad Eesti tootjal ainult kosuda
Kuigi maailmaturul on piima- ja sealiha hinnad kõrgel, ei tähenda see Eesti tootjate ja kaupmeeste jaoks suurt tulu, vaid pigem mõningast leevendust aastatega kahju toonud sündmustest, nagu näiteks Venemaa kaubandusembargo ja Aafrika seakatk.
Sealiha hind on maailmaturul tõusnud eelkõige sigade Aafrika katku tõttu, mis möllab Hiinas, mis on ühtaegu nii maailma suurim sealiha tootja kui importija. Katk on levinud Hiinas meeletu kiirusega – sealsed ametivõimud on kindlaks teinud üle saja erineva puhangu.
Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus kinnitas, et sigade katku levik Hiinas on selle aasta alguses oluliselt tõstnud sealiha nõudlust ja hinda Euroopa Liidus.
"Euroopa Komisjoni andmetel on E-kategooria sealiha hind aasta algusest tõusnud üle 30 protsendi. Konjunktuuriinstituudi andmetel oli E-kategooria sealiha kokkuostuhind Eestis jaanuaris 144 eurot tonni kohta, mais aga juba 157 eurot. Seega on sealiha tootjahind Eestis aasta algusest tõusnud üheksa protsenti," ütles ta ERR-ile.
Sõrmuse sõnul on Eesti sealihasektoris alates 2012. aastast valitsenud keeruline olukord ja seetõttu ei tähenda ka praegused kõrged hinnad, et sealihatootjatel hästi läheks. "Praegune hinnatõus kindlasti leevendab ettevõtete olukorda, aga senisest kõrgem hinnatase peaks jätkuma pikema aja jooksul, et ettevõtted kosuksid eelmiste perioodide kriisidest – elussigade ekspordi keelamine Venemaale, sigade Aafrika katku jõudmine Eestisse –, mille käigus on kaotatud väga palju kapitali," rääkis ta.
Tarbijani pole hinnatõus veel jõudnud
Kui sigade katk 2014. a Eestisse jõudis, toodeti statistikaameti andmetel siin 48 700 tonni sealiha. 2018. aastal toodeti Eestis aga vaid 41 900 tonni ehk 14 protsenti vähem sealiha kui enne katku saabumist. Ka sigu kasvatatakse Eestis ligi 20 protsenti vähem. Taastumine katkust on olnud aeglane. "Võrreldes 2017. aasta märtsi seisuga, mil sigade arv oli kõige väiksem, on arvukus tänaseks kasvanud 7,2 protsenti," märkis Sõrmus.
Kui veel 2014. aastal kaeti kodumaise sealihaga kogu Eesti tarbimise maht, siis 2017. aastaks oli sealihaga isevarustatuse tase langenud 72 protsendi peale. Samal ajal suurenes Eestis ka sealiha tarbimine – 2014. aastal tarbiti Eestis 48 700 tonni sealiha, 2017. aastal oli sealiha tarbimise maht 53 700 tonni.
"2018. aasta kohta pole tarbimise andmed veel teada, aga juhul kui sealiha tarbimine on jäänud 2017. aasta tasemele, siis suutis Eesti möödunud aastal kodumaise sealihaga katta ligi 80% tarbimise mahust," ütles Sõrmus.
Kõik see tähendab, et sealiha import Eestisse on kasvanud – kui 2017. aastal veeti Eestisse 23 464 tonni sealiha, siis 2018. aastal juba 25 397 tonni. Mullu imporditi kõige rohkem sealiha Saksamaalt – 5819 tonni ehk 23 protsenti kogu sealiha sisseveost. Eesti eksportis mullu 12 168 tonni sealiha.
Sõrmuse sõnul ei tähenda hinnatõus maailmaturul, et tarbija sellest poes käies veel aru saaks. "Lõpptarbijad hinnatõusu maailmaturul kohe ei tunneta ja see jõuab tavatarbijani teatud viitajaga. Näiteks E-kategooria sealiha puhul tõusis Euroopa Komisjoni andmetel Euroopa Liidu keskmine kokkuostuhind jaanuarist aprillini rohkem kui veerandi võrra, samal ajal tarbijahind Eestis on konjunktuuriinstituudi andmetel tõusnud vaid kaks kuni kolm protsenti," rääkis ta.
"Tarbijahindade tõus sõltub väga mitmetest asjaoludest ja konkreetsest tootegrupist. Selleks, et hinnatõus eksportturgudel hakkaks mõjutama lõpptarbijate hindu Eestis, peab see kestma pikema aja jooksul. Kaupmehed mõistagi tootjate poolset hindade tõstmist aktsepteerida ei taha," märkis Sõrmus.
Piimatootjad taastuvad embargost
Piimatoodete hinnad on maailmaturul samuti pikalt tõusnud. Näiteks kooritud piima pulbri hind tõusis poole aastaga vähem kui 1800 eurolt tonni kohta 2100 euroni tonni kohta.
Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liikme Tiina Saroni hinnangul pole olukord Eesti tootja jaoks siiski roosiline, sest Venemaale kehtestatud embargo mõjub siiani Eesti tootjatele üsna rängalt.
"Eestis on piimaga isevarustatuse tase ligikaudu 180 protsenti, mis tähendab seda, et peame umbes poole oma piimast eksportima mingite piimatoodete kujul. Meie siseturg on väga väike ja seega sõltume suuresti maailmaturul toimuvast. Viimastel aastatel on piima hind püsinud peamiselt kõrgete koore ja või hindade najal, mis päästsid Venemaa embargost tingitud ülimadala piimahinna," rääkis ta.
Saron tõi näiteks, et embargost tekkinud kriisi leevendamiseks alustas Euroopa Komisjon lõssipulbri sekkumiskokkuostu, kuna hind langes alla kehtestatud miinimum hinnataset, milleks oli 1,69 eurot kilogrammi kohta. Komisjon ootas pikalt lõssipulbri hinnataseme paranemist turul, et alustada tekkinud laovarude müügiga, kuid paraku hinnatõusu ei toimunud. Lõpuks oldi sunnitud kaupa turule pakkuma tunduvalt alla kokkuostuhinna, vahemikus 1,2 kuni 1,4 eurot. Alles selle aasta alguses saavutas lõssipulbri hind taseme, millega kriisi ajal pulbrit kokku ostma hakati.
"Protsentuaalselt näeme justkui suurt hinnatõusu, kuid see on toimunud väga madalalt tasemelt. Normaalseks lõssipulbri hinnaks peetakse 2,2 kuni 2,7 eurot kilogrammi kohta," ütles Saron.
Piima erinevatest koostisosadest – rasvast, valgust ja laktoosist – valmistatud toodete hinnad liiguvad tihti eri suundades, märkis Saron. "Kui piimavalgu toote ehk lõssipulbri hind tõuseb, siis koore ja või hind võib hoopiski kiiresti langeda," märkis ta.
Piimatööstuste tulemused alla ootuste
Saroni sõnul mõjus piimatootjatele halvasti või hinna langemine maailmaturul. "Või hind langes möödunud aasta oktoobris allapoole viimaste aastate hinnatasemest, mis oli üle kuue euro. Algul ei lasknud turuosalised sellest faktist ennast häirida, arvates, et tegemist on ajutise hinnakorrektsiooniga ning lootsid või ja koore hindade taastumist endisele tasemele. Eeldati ka põuast tingitud piimatoodangu langust, kuid seda ei juhtunud. Tänaseks on või hind langenud alla nelja euro kilogrammi kohta," rääkis ta.
See aga tähendab, et mõnevõrra tõusnud piimavalgutoodete hinnad ei kompenseeri tootjate jaoks koore ja või hinna langust ning see ei võimalda jätkata sama piimahinnaga. "Börsil noteeritud piimatööstuste majandustulemused olid eelmisel aastal ja ka selle aasta esimese kvartalis alla ootusi," kommenteeris Saron.
Saroni hinnangul on piima hinna tõusuks vaja, et või hind oleks üle viie euro. "Või hinnatõusu võivad pärssida Euroopa Liidus ladudesse kogunenud suured varud. Teisalt aga võib hinnatõusu vedada näiteks asjaolu, et osad riigid plaanivad keelustada palmiõli impordi, mida kasutatakse laialdaselt väga paljudes toiduainetes piimarasva aseainena," märkis ta.
Eesti piimaekspordist läheb Euroopa Liidu riikide turgudele 94 protsenti ja kuus protsenti kolmandate maade turgudele. Venemaa olulisust Eesti tootjate jaoks näitab see, et kuni aastani 2014 oli kolmandate maade osakaal ekspordist 25 protsenti, millest suurima osa moodustas Venemaa. Pärast embargot langes kolmandate maade osakaal alla kahe protsendi.
"Tänaseks oleme leidnud uusi turge, kolmandate maade osakaal on kasvanud kuue protsendini ja eksport sinna näitab pidevat kasvutrendi. Samuti oleme suurendanud eksporti Euroopa Liidu riikidesse," ütles Saron.