Eestlane sööb ja kasvatab aina vähem kartulit ({{commentsTotal}})

{{1554378060000 | amCalendar}}
Mullusuvine kuivanud põld.
Mullusuvine kuivanud põld. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Statistikaameti andmetel toodeti mullu Eestis tarbitud kartulist u 80% siinsamas, kuid iga aastaga on nii kartuli kasvupind kui kartulisaak vähenenud. Viimase seitsme aasta jooksul on imporditud kartuli kogus aina kasvanud.

Kartulikasvatajate ühingu MTÜ Eesti Kartul juhatuse liige Kalle Hamburg kinnitas, et kartuli kasvatamiseks kasutatav pindala tõesti väheneb ning selle põhjuseks on kasumlikkus, või pigem selle puudumine. "Kartulit müüakse alla omahinna, meil on ju avatud turg ja kaubanduskettide hinnasurve," kirjeldas ta.

Viimase paari aasta statistilised näitajad on alla viinud kartuli kasvatamiseks kehv ilm. "Kui eelmine aasta oli põud, siis üle-eelmine aasta uputas. Kaks ekstreemset aastat oli jutti. Ekstreemsete aastate tõttu on saak kindlasti on vähenenud, aga normaalsetel aastatel on olnud täiesti konkurentsivõimelised saagid," rääkis Hamburg.

Ilma mõju kinnitas ka maaeluministeeriumi põllumajandussaaduste tarneahela büroo juhataja Erkki Miller. "Kartuli kasvupind ja saak on vähenenud pikema ajaperioodi jooksul. Viimastel aastatel on saagi vähenemisel olulist rolli mänginud ilmastikutingimused: 2016. ja 2017. aasta olid sademerohked ning 2018. aasta põuane. Sellest tulenevalt langes ka keskmine saagikus, mis omakorda avaldas mõju toodangu langusele," selgitas ta.

Milleri väitel on viimasel kümnel aastal keskmine saagikus pigem tõusvas trendis, kui viimased kolm aastat maha arvata.

Muutus on toimunud ka tarbimises. "Viimase kuue aasta jooksul on kartuli tarbimine loomasöödana vähenenud 80 protsenti, eriti suur vähenemine toimus 2016. aastal, mida võib seostada sigade Aafrika katku ja sigade arvu vähenemisega. Kartuli toiduna tarbimine on viimase viie aastaga vähenenud 5 protsenti," ütles Miller.

Kalle Hamburgi väitel ei kajasta statistikameti arvud kõike täpselt. "Kolmandatest riikidest tulnut kajastatakse, aga Euroopa Liidu sisest kartuli liikumist ei kajastata dokumentaalselt, kaubad liiguvad vabalt," selgitas ta.

Kartulikasvatajatele pole optimismi süstinud ka kartuli hind. "Tänavu on hind rahuldav, aga kui kolm aastat tagasi oli Maximas kartuli kilogramm 14 senti – kui arvestada, et selle sees on pakend, kaubaalus, transport, kaupluse marginaal ja käibemaks, siis kasvataja jaoks läks kartul nullhinnaga müüki. Sellise hinnaga kaua hinges ei püsi," ütles Hamburg, kelle sõnul on viimasest kümnest aastast seitsmel olnud tasuvus piiri peal.

"Euroopa Liidus on avatud turg, mis kindlasti avaldab survet kartuli hinnale. 2018. aastal toodi Eestisse kartulit ca 8300 tonni, mis moodustas kogu kartuli ja kartulitoodete impordist 17 protsenti. Viimase viie aastaga on kartuli import kahekordistunud. Peamiselt tuuakse kartulit Lätist, Soomest, Leedust ja Poolast," kommenteeris Miller.

Tulevikku vaadates pole kiita kartulikasvatajate järelkasvuga. "Noori tuleb pigem nii, et vana peremees lõpetab ja noored võtavad üle. Päris nullist alustajaid ma ei teagi. Igal aastal umbes 120 noortalunikku saab starditoetust ja seal on valdavalt köögiviljad, marjad ja veised, ma ei ole küll kuulnud, et keegi oleks hakanud kartulikasvatusega tegelema," rääkis Hamburg. "Eks kindlasti on takistuseks maaküsimus – paaril hektaril ei tasu kartulit kasvatada, ja kui oma maad ei ole, siis äriplaani teha rendimaadel on suhteliselt riskantne. Päris nullist alustajaid ma ei teagi."



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: