Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kaasatud professor Tairi Rõõm tutvustas teisipäeval uuringut, mis vaatles, kuidas Eestis kui suure soolise palgalõhega silma paistnud riigis on lood rikkuse jaotumisega meeste ja naiste vahel ning mis neid erinevusi põhjustab.

Uuringust selgus, et Eesti meestel on vara keskmiselt 45 protsenti rohkem kui naistel. See lõhe on võrreldes teiste riikidega, kus varade jaotumist on uuritud, suhteliselt suur. Näiteks Saksamaal on see vahe umbes sama suur nagu Eestis, samas kui Itaalias ja Prantsusmaal on see meist märksa väiksem. Samas ei ole tulemused otseselt võrreldavad, kuna Eesti andmed saadi teistsuguse metoodikaga.

Kuigi meeste ja naiste keskmise netovara vahe on Eestis märkimisväärne, ei ole varade jaotuse alumises osas soopõhiseid erinevusi. Lõhe on meeste kasuks ainult kõige jõukamate inimeste hulgas, kus varade ebavõrdsus on suurim.

Erinev on ka see, kuidas mehed ja naised finantsvarasid koguvad. Meestel on rohkem riskantsemaid finantsvarasid nagu aktsiaid ja võlakirju ning III samba pensionifonde. Naised eelistavad hoida oma sääste pangahoiusel. Need asjaolud võivad uuringu kohaselt osaliselt selgitada, miks mehed on Eestis jõukamad, sest riskantsemad finantsvarad annavad suuremat pikaajalist tulu.

Samuti näitab see võimalikku erinevust meeste ja naiste riskijulguses. Naised kalduvad varasemate uuringute järgi valima vähemriskantseid varasid. Samas ei selgita sugude erinevused riskivalmiduses kogu varade suuruse erinevust, vaid esineda võib ka muid tegureid, näiteks finantskirjaoskus, mis võib panna mehi rohkem aktsiatesse investeerima ja naisi hoiuseid koguma.

Uuringust selgus, et netovara suuruse erinevus on tugevalt meeste kasuks alla 35-aastaste hulgas. Selles vanusegrupis on meestel keskmiselt kolm korda rohkem vara kui naistel. Kuna noorematel inimestel on varade kogumiseks olnud vähem aega, peegeldab see lõhe meeste ja naiste erinevat stardipositsiooni.

Kuna vara koosneb kogunenud säästudest ehk akumuleerunud erinevusest sissetuleku ja tarbimise vahel, uuriti ka seda, kas meeste ja naiste varade erinevus tuleb nende erinevatest sissetuleku- ja säästumustritest. Meestel on kõrgemad palgad ja üldiselt suuremad sissetulekud. Kuigi palgalõhe kipub üle kanduma ka soolisesse erinevusse varade osas, näivad naised nende madalamat sissetuleku taset arvestades vara edukamalt koguvat kui mehed. See võib osaliselt tuleneda sellest, et varasid jaotatakse peresiseselt ümber.

Meeste ja naiste tarbimiskalduvused osutusid väga sarnaseks, mis tähendab, et sama sissetuleku taseme puhul tarbivad ja säästavad mehed ja naised enam-vähem sama palju.

Uuring on osa laiemast uurimisprojektist "Income, wealth and gender: study and practical web tool for understanding gender pay and pension gaps in Estonia − the country with biggest gender pay gap in EU — InWeGe". Projektis osalevad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool.