Saime täna teada, et otsustasite lahkuda töölt Postimehest. Kuigi peatoimetaja Peeter Helme ütles meile, et ta andis pelgalt teile tagasisidet ühe arvamusartikli kohta ja ei survestanud teid kuidagi, siis otsustasite ikkagi lahkuda. Miks?

Tõepoolest, Peeter Helme ei survestanud mind lahkuma ja lahkumisavalduse kirjutasin ma oma käega ilma välise surveta. Kuid sedasorti tagasiside nagu mulle anti koos sõnumiga, et Postimehe ajakirjanikul nii kirjutada ei sobi, oli minu jaoks see n-ö punane joon - kui kasutada aktuaalseid termineid -, millest mul enam tagasi astuda kuidagi võimalik ei ole, sest ajakirjandusvabadus on minu jaoks oluline, tähtis ja ma arvan, et ajakirjandusvabaduse süda peitub arvamusvabaduses.

Ma tõepoolest küll ka püüdsin kirjanikust peatoimetajale selgitada, et sisu ja vorm on omavahel seotud ning kui tema räägib stiilist, siis tegelikult käib jutt millestki muust. Kuid meie vestlus tõendas mulle, et meie arusaam sellest, mis on ajakirjandusvabadus ja mis on arvamusvabadus, on põhimõttelsiselt erinev.

Peeter Helme ütles, et heitis teile ette agressiivset stiili, ja et saab end väljendada, kasutades diplomaatilisemat kõnepruuki. Kas te ise leiate, et olete olnud agressiivne oma ajakirjanikutöös ja arvamusartiklites, kas teie argumendid on alati olnud põhjendatud, mida te olete kasutanud, ja järginud alati ajakirjanduseetika reegleid?

Agressiivne - see on hinnang, millega pole põhjust vaielda. Kui temale see nii tundub, siis temale see õigus jääb. Kuid ma olen arvamuskirjutajana figureerinud väga pikka aega ja ise juhtinud pikka aega ka ühte arvamustoimetust, toimetades ka teiste tekste avaldamiskõlblikuks ning ma olen harjunud kaaluma absoluutselt iga oma sõna, tegelikult isegi tähte, silpi ja tühikut. Seetõttu ka selles konkreetses tekstis, mille kohta peatoimetaja mulle tagasisidet andis, ei olnud mitte ühtegi juhuslikku tähte ega tühikut ega punkti, rääkimata sõnast või lausest. Seetõttu ma olen harjunud kaaluma iga oma sõna enne, kui ma selle avaldan.

Mida te arvate, miks just teie olete üks nendest ajakirjanikest, kes on EKRE poliitikutel just kuidagi eriliselt pinnuks silmas?

Ma arvan, et EKRE-l on mingil hetkel olnud tarvis vaenlast ja nagu ütles Jürgen Rooste tabavalt saates "Otse Postimehest", siis peab see vaenlane olema piisavalt pisike. Ju ma siis sobisin selleks mingil hetkel. Ja ma tõepoolest kirjutasin ka, olen ka päris palju kirjutanud EKRE-kriitilisi arvamuslugusid, seetõttu ilmselt ma sobisin selleks vaenlaseks, kellena EKRE on mind oma portaalis pidevalt esitlenud.

Kas te Postimehes töötades olete tunnetanud kuidagi mingisugust väljastpoolt toimetust tulevat survet või seda, et keegi on üritanud väljastpoolt toimetuse töösse sekkuda?

Ei ole saladus, et Margus Linnamäel, Postimehe omanikul on oluline osa selles, mis Postimehes toimub, kuidas valitakse sinna inimesi ja mis suunas liigub see väljaanne ideoloogilises mõõtmes. On täitsa selge ka, et peatoimetajaid ei vali ajakirjanikud, vaid selle üle, kes peatoimetajaks saab või ei saa, otsustab ikkagi omanik.

Kuidas toimetus täna teie otsuse vastu võttis?

Kes veel ei teadnud, oli väga üllatunud ja šokeeritud. Kes teadsid, avaldasid toetust. Uudistetoimetus kirjutas koguni kirja minu toetuseks, kuid minu viimastel andmetel on see jäänud vastamata.

"Meie Eesti" küljed - kuidas te nendesse suhtute ja kuidas te neid selgitaksite, millega täpsemalt tegemist on?

Peatoimetaja on öelnud, et need on ajakirjandus. Minu hinnangul ei ole tegemist ajakirjandusega, vaid alternatiivsete ekspertidega, kes on saanud ametisse eeldatavasti omaniku soovitusel või heakskiidul. Ja tegemist on eelkõige ideoloogilise alternatiivse ekspertsisu loomisega alternatiivsete faktide ajastul. Selle kohta võiksite täpsemalt ehk küsida vastutavalt väljaandjalt, omanikult, "Meie Eesti" toimetajatelt.

Peeter Helme on kinnitanud, et Postimehe toimetuses on väga paljude erinevate maailmavaadete pooldajaid või inimesi, kellele on sümpaatsem üks või teine maailmavaade, et see pilt on väga kirev. Kuidas teile tundub, kas liberaalsete vaadete esindajad või esindamine arvamusartiklite kaudu on kuidagi Postimehes tõrjutud?

Seda ma otseselt ei saaks öelda ja nendel lühikestel kuudel, kui Peeter Helme oli ise arvamustoimetuse juht, pean ma ütlema, et liberaalne maailmavaade sai isegi rohkem ruumi. Ja tuleb ka tunnistada, et väga palju rohkem ongi neid arvamuskirjutajaid, kes esindavad konservatiivset või konkreetsemalt rahvuskonservatiivset vaadet. Mis puutub toimetusse, siis kõigi eest ma ei tahaks kõneleda. Jah, ma kõneleksin meelsamini iseenda eest.

Kas te seda saate kinnitada selle põhjal, mida te toimetuses töötades olete kogenud, kas ajakirjanikud oma töös on täiesti vabad?

Jällegi, ma ei ole ju kursis kõikide inimeste tööga nii lähedalt. Ma olen täiesti veendunud, et Postimehes on väga palju häid ja professionaalseid ajakirjanikke, kes töötavad oma südametunnistuse järgi. Kuid mul on tasapisi hakanud tekkima tunne, et mida aeg edasi, seda keerulisem see väljakutse on.

Kuidas te hindate kõrvaltvaatajana ja ka ajakirjanikuna Postimehe kajastust koalitsioonikõnelustest? Kas see on olnud selline ideoloogiliselt kallutatud nagu on kõlanud väited EKRE poolt?

Uudiste külgedelt kindlasti mitte. Küll aga on juhtkirjad ideoloogiliselt toetanud praegust võimuliitu ja teataval viisil osalenud selle legitimeerimises.

Mis teie edasised plaanid on?

Mul ei ole hetkel mingit kindlat plaani. Ma olen esialgu teinud otsuse minna Postimehest ära, sest see, mis juhtus, on minu jaoks erakordselt põhimõtteline ja mul ei ole siit kuhugi tagasi astuda.

Kas on veel mingisugune võimalus, et teid suudetakse siiski ümber veenda, suudate leppida ja edasi töötada?

Hetkel ma kahjuks seda võimalust ei näe. Tegelikult ma esitasin lahkumisavalduse juba eelmisel nädalal ja täna ma sain lihtsalt lõpliku kinnituse - tegelikult esimene kinnitus oli juba varem -, et see on rahuldatud.