Ehitismälestistel on väga palju omanikke, kelle elu muinsuskaitselised piirangud mõjutavad. Ehitsimälestistel on kokku 135 000 omanikku. Tosinast muinsuskaitsealast 11 on linnades ning väljaspool linnasid asub Rebala muinsuskaitseala.

Uue muinsuskaitseseaduse eesmärk on muuta kultuuriväärtustega seotud otsuste tegemine painlikumaks ning vähendada omanike jaoks muinsuskaitsega seotud kulutusi. Kriitikute hinnangul uus seadus omanike elu lihtsamaks siiski ei muuda. Endiselt on probleemiks omandiõiguse suur riive, liigsed takistused muinsuskaitsealade arengule, väga puudulik rahastamine ja liiga karm halduskultuur.

Uus muinsuskaitseseadus jõustub 1. mail.

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ütles saates, et eelkõige tasakaalustab uus muinsuskaitseseadus kohustusi ning hakkab kompenseerima omanikule seadusest tulenevaid kulutusi. Oluline on tema sõnul see, et uue seadusega hakatakse vahet tegema lihtsamatel ja keerukamatel juhtumitel. "Seni pidid kõik tegema läbi samad protsessid, nüüd saab valida, milline protsess," ütles ta.

Mälestistalude ühendusse kuuluv Ott Rätsep rääkis, et suurem osa mälestiste nimekirjadest on otse üle võetud ENSV ajast ning seetõttu pole riik arvestanud muutunud oludega. "Kui räägime taludest, siis peaksime selle säilitama museaalina, ajastule iseloomulikuna, aga kui sul on 11 erinevat hoonet, millest kasutad kahte, mida siis teen ülejäänud üheksaga. Seadus ei võta piisavalt arvesse, millised on tänased võimalused," rääkis ta.

Rebala elanik Tiia Välk rääkis, et uue seadusega ei muutunud Rebala elanike jaoks midagi paremaks. "Meil on väga erinevast ajastust hooned. Paraku vanades külades on palju ehitisi, mida ei kasutata. Meil on põliskülad karjääride juures, mis on mõju avaldanud hoonetele ja (selle hoidmine) on kulukas. Rebala vajaks erisust seaduses," ütles ta.

Õiguskantslerina seaduse puudustele tähelepanu juhtinud Allar Jõks märkis, et kui kultuuripärand peaks olema ühise hoole asi, siis seaduses on kaitsmine kirjas käskude ja keeldudega. "See on ametnikele hea seadus, aga peaks olema selline, et (kõik toimub) koostöös ja abistamises, mitte läbi keeldude," ütles ta.

Siim Raie sõnul on tema kogemus Jõksile vastupidine ning kohtumistel kohalike elanike, ehitusettevõtjate ja kohalike omavalitsustega on vastuvõtt uuele seadusele olnud positiivne. "Inimesed on asjad endale selgeks teinud. Nagu ülejäänud muinsuskaitsealadele, tuleb ka Rebalale lähima nelja aastaga uus kaitsekord, kus täpsustatakse hoonete väärtusklasse ja läbi selle rakendus kas loakohustus või mitte," ütles ta.

Pärnu abilinnapea Rainer Aavik ei jaganud Raie optimismi ning ütles, et tempo, millega hakatakse dokumente koostama, pole piisav. Lisaks märkis ta, et aasta jooksul muinsuskaitseobjektidele eraldatav 1,5 miljonit on liiga väike summa.

Ott Rätsepa sõnul on 1,5 miljonit siiski samm edasi senisest, kuid reaalne vajadus oleks kümme korda suurem. "Me ei saa ehituspärandit ilma reaalse ressursita taastada," nentis ta.

Raikküla mõisa peremees Ivo Lambingu sõnul pole paljud head ideed uues seaduses realiseerunud. "Muinsuskaitses on kõige olulisem omanik, sest tema vastutab mälestise säilimise eest. Tegemist on äärmiselt pühendunud nimestega, kes näevad suurt pilti," rääkis ta.

Siim Raie sõnul on aastatega rahaeraldused mitmekordistunud ja see trend jätkub ka järgnevatel aastatel. Samas nentis ta, et sellest, mis on riigile oluline, saab aimu siiski riigieelarve seadust lugedes. "Riigieelarve seadus annab aimu, mis on riigile oluline või mitte. Mälestiste korrashoid on madalamaid prioriteete. Küsimus on selles, mida me väärtustame. Selles on roll ka omanikel, sest säilitamiskohus on neil."

Allar Jõksi sõnul oleks üheks lahenduseks on ka muinsuskaitseliste nõuete ülevaatamine - kas kõik praegu kaitse all olevad objektid ikka vajavad kaitset.

Kultuuriministri kandidaat Tõnis Lukas ütles, et omanike omaalgatust võiks premeerida käibemaksuerisuse või 0-käibemaksuga. "Siis jääks vähemaks neid, kes ootavad raha, samas premeeritaks neid, kes ise tegutsema hakkavad," ütles ta.

Koluvere lossi taastaja Aivar Reiviku hinnangul oleks aatsate jooksul tehtud uuringutest pooled võinud rahulikult tegemata jätta. "Tehti korstna uuring, silla uuring, mis kokku kukkus," rääkis ta.

Siim Raie sõnul peaks omanikud siiski ehitusprojekti täitma nii, nagu see on kokku lepitud. "Kultuuripärand on taastumatu ressurss, kui see on läinud, siis on läinud. Üks omanik ütles, et projekt on nõrkadele, tugevad ehitavad ilma, kuid seda me ei taha näha," ütles Raie ja soovitas mõelda inimeste ohutusele.

EELK piiskop Tiit Salumäe sõnul ei saa kõike siiski rahast sõltuvana näha ning tõi näiteks okupatisooniaja, kui ilma igasuguste eraldisteta hoiti kirikud siiski korras.

Rahvusvaheliste kinnismälestiste nõukogu (ICOMOS) Eesti esimees Riin Alatalu juhtis tähelepanu sellele, et Riigi Kinnisvara AS-ile kuuluvad objektid on halvemas olukorras kui eraomanikel. "Raha on vähe, aga kui vaadata rike, kus on raha palju, seal muutub omanik passiivseks ja jääb riigilt raha ootama. Eraomanikud on rahulolematud, aga tegusad, otsivad ise võimalusi. Mujal maailmas teatakse, et olemasolev maja on kõige säästlikum maja – uue ehitamine ja vana tühjaks jätmine on kohutav raiskamine," rääkis ta.