Emajõeäärse kallasraja loomine seisab rahapuuduse taga ({{commentsTotal}})

Emajõgi
Emajõgi Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

2016. aastal tutvustati tartlastele Võidu silla ja Karlova sadama vahelise Emajõe kallasraja eskiisi. Toona öeldi tähtaegadena välja, et linnavalitsus alustab silla ja sadama vahelise jõeäärse korrastamisega 2017. aastal ning kallasrada ise võiks valmida 2018. aasta lõpuks. Praegu on seis aga selline, et pole kallasrada ega projekti, mille järgi rada looma hakata.

Tartu linnavalitsuse paar aastat tagasi tellitud ning OÜ KINO maastikuarhitektide poolt loodud eskiislahendus jagaks Võidu silla ja Karlova sadama vahelise ala kaheks. Esimene lõik, mida arhitektid nimetavad promenaadiks, algaks Võidu sillast, kulgeks Sadamateatri tagant ning lõppeks Turu silla juures. Teine lõik, Turu silla ja Karlova sadama vaheline ala oleks aga kergliiklusteega kallasrada. OÜ KINO arhitekti Karin Bachmanni sõnul on promenaad võrreldes kallasrajaga eskiisi järgi veidi linlikumas stiilis.

"Kus pigem liigutakse rahulikult, aeglaselt ja harrastatakse selliseid linlikumaid puhkamisviise, aga kallasraja osas siis saab põhimõtteliselt supelda, päikest võtta, palli mängida, et see on selline võib-olla aktiivsema puhkuse osa," selgitas Bachmann.

Praeguseks pole nimetatud lõikudes kallasrada ega ka linlikumat promenaadi. Tartu abilinnapea Reno Laidre ütles, et teostus seisab rahapuuduse taga.

"Tõsi on see, et rahalisi vahendeid meil väga palju ei ole ja me peame nendes nappide vahendite tingimustes tegema halbu valikuid. Ja kui me räägime kergliikluse edendamisest, siis viimastel aastatel on ikkagi linna selgeks prioriteediks olnud ohutu koolitee ja antud kontekstiga kahjuks see objekt pole haakunud."

Seega pole ka kallasraja projekteerimist, eelarvestamist ja loomist linna eelarveridades praegu kirjas ning ainult 2016. aastal loodud eskiisile toetudes on Laidre sõnul raske öelda, kui palju kallasraja rajamine linnale üldse võiks maksma minna.

"Me võime siin hüpoteetiliselt öelda ja teada, kui palju meil tavatänava ehitused ja kergteekilomeetrid maksavad, aga siin on päris palju põnevaid elemente sisse toodud. Pluss see, et kaldal ehitamine on ka natukene keerukam, kui võib-olla sellisel tugeval pinnasel ehitamine, et kindlasti ei räägi siin mõnest sajast tuhandest eurost, vaid oluliselt suurematest summadest," märkis Laidre.

Samas ütles ta, et ideed linnavalitsus maha matnud ei ole. Näiteks on vahepealse aja jooksul toimunud piirkondades kaks olulist planeeringukonkurssi, mis mõlemad arvestavad, et Emajõe ääres ühel päeval looklev jala- ja kergliiklusrada olema saab.

"Üks on sadamakvartali piirkond, teine on Katlamaja kvartal. Mõlemad tööd on arvestanud sellega, et see kallasrada siia sünnib. Kui algselt oli mõeldud selline kaks etappi selle kallasraja rajamiseks, siis võib juhtuda, et reaalsuseks saab see rohkemate etappidega ja täna mulle tundub, et võib-olla kõige kiirem lõik ongi see, et Väike-Turu tänava kurvi pealt Karlova sadamani ehk võiks olla see kõige esimene jupp, mis sünnib. Ma ei ole veel lõplikult lootust kaotanud, et ikkagi lähima kahe ja poole aasta jooksul see asi teoks saab."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: