Kaitseväe aastaraamat: personalitest pole veel kuulikindel ({{commentsTotal}})

Vahipataljoni sõduri baaskursuse lõpetamine.
Vahipataljoni sõduri baaskursuse lõpetamine. Autor/allikas: Karl Jakob Toplaan

Mõned aastad tagasi andis kaitsevägi Tartu ülikooli teadlastele ülesande luua testide pakett, mis mõõdaks kandidaatide sobivust erinevatele kaitseväe ametikohtadele. 2019-2020 on planeeritud lisauuringud, et selgusele jõuda, kui häid tulemusi testide pakett annab, kirjutab kaitseväe aastaraamat.

2018. a kasutati testikomplektide abil saadud andmeid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) põhi- ja keskastme kursustele vastuvõtul. Tegu pole testiga, kas inimene sobib kaitseväkke tööle, vaid pigem, millisele ametikohale ta sobib. Eriti oluliseks muudab sobivustestid olukord tööturul, kus nõudlus töökäte järele on nii suur, et tööandja valikuvõimalused on kas piiratud või olematud, märgitakse aastaraamatus.

Testi loojad töötasid koos kaitseväe esindajatega välja kuus ametigruppi, kuhu test aitab kandideerijad jagada: ohvitser-juht, ohvitser-ekspert, allohvitser-juht, allohvitser-ekspert, lahingusõdur ja toetussõdur. Testiga mõõdetakse kandidaadi sobivust tegutseda ühes või teises ametigrupis – nt ohvitser-ekspertide jaoks on oluline omadus vaimne võimekus.

Kaitseväe mureks on siiani, kui palju saab testi tulemusi usaldada. "Sellele küsimusel vastamine on praegu üpris keeruline," kirjutab aastaraamatus KVÜÕA sõjaväepedagoogika ja juhtimise õppetooli ülem kolonelleitnant Antek Kasemaa. Lisauuringud peaksid selguse majja, kui usaldusväärseid tulemusi testpakett annab.

Testikomplekt koosneb viiest testist, mis mõõdavad testitäitja vaimseid võimeid, isiksuseomadusi, teenistushuve, situatsioonitaju ja enesetõhusust. Vaimsed võimed koosnevad kolmest komponendist: matemaatilisest, ruumilisest ja verbaalsest võimest. Isiksuseomaduste test mõõdab ekstravertsust, emotsionaalset stabiilsust, meelekindlust, sotsiaalsust ja kogemusele avatust. Kolmas paketi osa on teenistushuvide test, mis mõõdab kandidaadi huvi tegelda konkreetse ametigrupi ülesannetega. Paketi neljas osa on situatsioonihinnangute test, mis peaks näitama seda, kui hästi on kandidaat kursis valdkonna kirjutamata reeglitega. Viies, enesetõhususe test mõõdab kandidaadi uskumust, et ta saab mingi ülesandega hakkama.

Kokkuvõtteks nendib Kasemaa, et pärast mitme aasta tööd on kaitseväel olemas testide komplekt, mille abil on võimalik tõenduspõhisemalt hinnata inimese sobivust erinevatesse ametitesse. Plaanis on hakata sobivustesti kasutama lisaks KVÜÕA sisseastumiskatsetele ka ajateenijatest juhtide valikuks ning tegevväelaste karjääri kujundamisel.

Toimetaja: Marko Tooming



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: