Saanud 2016. kaitseressursside ametist negatiivse vastuse oma soovile vabatahtlikult ajateenistusse minna, ei jätnud Seppel asja sinnapaika, vaid proovis mitu korda uuesti. Kaitseväe arstlikus komisjonis seati kahtluse alla ka tema vaimne võimekus, sest varem oli üks arst teda nägemata sellekohase märkuse tema haigusloole teinud, kirjutab kapral Raiko Jäärats aastaraamatus.

Lõpuks lubati tal ajateenistusse astuda, aga selleks pidi loa andma nii staabi- ja sidepataljoni ülem kui ka väeosa meditsiinikeskus. Lisaks tuli tal sõduri baaskursusel sooritada IKT test, mis on vajalik ajateenijatele, kes koolitatakse välja infotehnoloogia alal. Kui ta testi poleks läbinud, oleks Seppelil tulnud reservi minna.

Seppelil jäi siiski IKT testis vajalikust tulemusest veidike puudu, kuid pataljonis otsustati tema soovidele vastu tulla. Ka sõduri baaskursus ei läinud Seppelil päris probleemideta. Meditsiinikeskus oli talle teinud ettekirjutuse varustust mitte kanda. Vaatamata sellele otsustas ta varustust siiski kanda, mistõttu tekkis Seppelil ülekoormus ning sellele järgnes kaks kuud taastusravi.

Reamees Seppel aitas tänavu kaasa suurõppuse Kevadtorm 2019 ettevalmistamisele, kogudes planeerimiseks vajalikku informatsiooni.

Ajateenistusse tulekut Seppel ei kahetse, kuigi tema sõnul võiks kaaluda ajateenistusele eelneva koormustesti tegemisel personaalsemat lähenemist, näiteks nõuda erivajadusega inimestelt nii palju, kui see füüsiliselt võimalik on.