Kaitseväe aastaraamat: Eesti vajab lobitööd puudutavat seadust
Mullu kaitseväele automaatide ja tankitõrjerelvade ostmiseks kasutatud avatud hankemenetlus suurendas küll läbipaistvust ja konkurentsi, kuid tõi teisalt kaasa relvatootjate kohati agressiivse võitluse lepingu nimel, kuhu kaasati kommunikatsioonibürood, poliitikud ning ka kaitseväelased ja kaitseliitlased, märgitakse kaitseväe aastaraamatus.
Konkureerivate ettevõtete võitlus näitab teed uutele väljakutsetele – automaatide ja tankitõrjerelvade hanked on kinnituseks, et vajadus lobitööd puudutava seadusandluse järele on taas päevakorral, kirjutab kaitseinvesteeringute keskuse kommunikatsioonijuht Ingrid Mühling esmaspäeval ilmunud aastaraamatus.
Eestis ei reguleeri seadus praegu, kes ja millistel tingimustel võib näiteks poliitilistes ringkondades lobi teha ning kas ka kuidas peab sellest end identifitseerima.
Paljudes riikides ei luba seadus kaitseväelastel teatud aja vältel pärast kaitseväeteenistuse lõpetamist relvafirmadesse tööle asuda. Mühlingi sõnul ei pruugi selline keeld olla Eestis üks-ühele rakendatav.
"Kuid kindlasti on taunitav, kui konkureerivate relvatootjate esindajad astuvad oma toodangut kiites avalikkuses või kuluaarivestlustes üles kaitseliitlastes või endiste kaitseväelastena ning jätavad oma tegeliku tööandja mainimata. Väikeses ühiskonnas, kus inimesed on omavahel tihedalt seotud, on oluline selgus ning arusaam, kes lugupeetud isikutele parajasti palka maksab," kirjutab ta.
Mühlingi hinnangul aitaks vastavad seadused olukorda kindlasti konkreetsemaks ja täpsemaks muuta, samuti ootab ta kriitilist meelt poliitikutelt ja meedialt.
Mühling nendib, et vabaturupõhiste hangetega peab Eestis nüüdsest harjuma, sest need annavad Eesti kaitsetööstusele enam võimalusi konkurentsis osaleda ning suurendavad väljavaateid hankida kaitseväele parimad relvad ja relvasüsteemid.
2018. aastal tunnistas hankekomisjon automaatide hanke edukaks pakkujaks USA relvatootja Lewis Machine and Tool Company ning tankitõrjerelvade hankele esitas ainsana pakkumise EuroSpike GmbH. Automaatide ja tankitõrjerelvade puhul kasutati avatud hankemenetlust, kus kõigil huvitatud pooltel oli võimalik pakkumisi esitada.
Arvud näitavad, et erimeelsusi pakkujate ja hankijate vahel on vähe. 2017. a vaidlustati kaitseinvesteeringute keskuse 698 hankest kaheksa, neist vaid kahel korral pidi keskus oma otsuse ümber vaatama. 2018. aastal vaidlustati enam kui tuhandest hankeprojektist üheksa, neist seitsmel korral jäi õigus keskusele.
Toimetaja: Marko Tooming
