Täna on rahvusvaheline ajakirjandusvabaduse päev. Seetõttu on paslik heita pilk sellele, millist meediumit peavad elanikud kõige usaldusväärsemaks ja kui poliitiliselt sõltumatuks hindavad inimesed avalik-õiguslikku meediat.

Värskest EBU uuringust selgub, et võrdluses teiste Euroopa riikidega on Eesti olukord päris hea - üksnes Põhjamaade inimesed tajuvad oma avalik-õiguslikku meediat poliitilisest survest vabamana kui Balti riikide inimesed ehk nendes riikides on tajutav meediavabadus suurem. Kõrgem usaldusväärsus mingi meediumi vastu aga näitab suuremat rahulolu demokraatiaga.

EBU uuringust selgub, et tele- ja raadiouudiseid peetakse igal pool Euroopas kõige usaldusväärsemaks meediumiks. Keskmiselt kõige enam usaldatakse kõikjal raadiot - nii leiab 85 protsenti elanikest. Ka Eestis on suurima usalduse ära teeninud raadio ning see usaldusväärsuse tase on püsinud viimased viis aastat muutumatuna. Siiski leidub Lõuna-Euroopas ka riike, kus raadiot üldse ei usaldata. Kõige enam on aga langenud usaldusväärsus raadio vastu viimasel viiel aastal Austrias.

Raadio usaldusväärsus Euroopas. Kuvatõmmis uuringust.

Raadio usaldusväärsuse muutus Euroopas viimase viie aastaga. Kuvatõmmis uuringust.

Teleuudiseid usaldab 75 protsenti eurooplastest. Ka Eestis on televisiooni usaldusväärsus kõrge, ehkki viimase viie aastaga on see pisut kahanenud. Seevastu Hispaanias ja Prantsusmaal televisiooni ei usaldata. Enim on aga televisiooni usaldusväärsus langenud viimastel aastatel Tšehhis, Poolas, Bulgaarias ja Serbias.

Televisiooni usaldusväärsus Euroopas. Kuvatõmmis uuringust.

Televisiooni usaldusväärsuse muutus Euroopas viimase viie aastaga. Kuvatõmmis uuringust.

Enam kui pooltes Euroopa riikides usaldatakse kirjutavat meediat. Eestis on usaldus kirjutava meedia vastu kõrge ning see on nõnda ka stabiilsena püsinud, erinevalt Lätist, kus elanikud seda ei usalda ja kus usaldusväärsus on viimase viie aastaga ka tugevalt kukkunud, ja Leedust, kus pressi usaldusväärsus on keskmine, ehkki see on viimaste aastatega paranenud. Siin on Eesti Põhjamaade ja Saksamaaga samas kategoorias. Suurbritannias, Hispaanias ja suuremas osas Lõuna-Euroopast ei usaldata pressi aga üldse, ehkki olukord on viimaste aastatega oluliselt paranenud. Seevastu Poolas on pressi usaldusväärsus tugevalt kukkunud.

Kirjutava meedia usaldusväärsus Euroopas. Kuvatõmmis uuringust.

Kirjutava meedia usaldusväärsuse muutus Euroopas viimase viie aastaga. Kuvatõmmis uuringust.

Interneti usaldusväärsus seevastu on pidevas languses, mida tirib alla eeskätt sotsiaalmeedias levitatav info. Vaid veerand Euroopa riikidest (27%) usaldab internetti. Eesti paistab siin üsna erandlikuna silma - interneti usaldusväärsus on täitsa keskmine, ehkki see on viimase viie aastaga pisut vähenenud. Üksnes Poolas ja Bulgaarias on interneti usaldusväärsus kõrge, enamikus riikides aga olematu. Seevastu tuntavalt on kasvanud interneti usaldusväärsus viimaste aastatega Sloveenias, Türgis ja Portugalis. Enamikes riikides on interneti usaldusväärsus aga tugevalt kahanenud.

Interneti usaldusväärsus Euroopas. Kuvatõmmis uuringust.

Interneti usaldusväärsuse muutus Euroopas viimase viie aastaga. Kuvatõmmis uuringust.

Sotsiaalmeediat ei usalda eurooplased üldse. Bulgaaria on ainus riik, kus selle vastu on keskmine usaldus ja Poolas madal.

Sotsiaalmeedia usaldusväärsus Euroopas. Kuvatõmmis uuringust.

Traditsioonilise meedia usaldusväärsus kõrge

Traditsiooniline meedia on EL-is kõige kõrgema usaldusväärsusega. Enamikes Euroopa riikides ehk 24 riigis uuritud 33-st peavad elanikud kõige usaldusväärsemaks meediumiks raadiot, nõnda ka Eestis. Seda usaldab 59 protsenti EL-i elanikkonnast. Pooled elanikud usaldavad televisiooni. Raadiot, televisiooni ja kirjutavat meediat usaldab enamik EL-i kodanikke.

Internet ja sotsiaalmeedia on aga vähim usaldatud meediumid. Üksnes mõnedes Lõuna-Euroopa riikides usaldatakse televisiooni või internetti raadiost enam. 

Meediumite usaldusväärsus Euroopas. Kuvatõmmis uuringust.

Meediumite usaldusväärsus Euroopas. Kuvatõmmis uuringust.

Sotsiaalmeedia on 88 protsendis Euroopa riikidest kõige madalama usaldusväärsusega meedium. Üksnes Bulgaarias, Põhja-Makedoonias ja Serbias on madalaim usaldus ajalehtede vastu ning Kreekas televisiooni vastu.

Meediumite usaldusväärsus Euroopas. Kuvatõmmis uuringust.

Vahe traditsioonilise ja uue meedia usalduse vahel aga aga üksnes kärisemas viimase kahjuks.

Lõhe meediumite usaldusväärsuse vahel Euroopas käriseb. Kuvatõmmis uuringust.

Otsingumootorite ja sotsiaalmeedia uudiste usaldusväärsus madal

44 protsenti eurooplastest üldiselt usaldab uudiseid, ent pisut üle poole neist (52%) usaldab uudiseid, mida nad ise tarbivad. Üksnes kolmandik usaldab otsingumootorite abil välja tulnud uudiseid ning alla veerandi (22%) sotsiaalmeediast leitud uudiseid. Seevastu noored, 18-24-aastased inimesed usaldavad uudiseid kõigis neis kategooriates vähem kui inimesed keskmiselt.

Uudiste usaldamine Euroopas. Kuvatõmmis uuringust.

Avalik-õiguslike kanalite uudiseid usaldavad kõige enam põhjaeurooplased, ent Balti riikides, aga ka Poolas, Suurbritannias, Itaalias ja veel mitmetes Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides on usaldus avalik-õiguslike kanalite uudiste vastu keskmine. Prantsusmaal, Hispaanias ja veel paaris riigis on aga usaldus avalik-õiguslike uudiste vastu madal.

Avalik-õiguslike uudiste usaldamine Euroopas. Kuvatõmmis uuringust.

Selle vahel, kui usaldusväärseks peetakse avalik-õiguslikke uudiseid ja milline on riigis üldine rahulolu demokraatiaga, on omavahel tugevas korrelatsioonis. Nii näiteks ongi Põhjamaades ja Beneluxi maades suur rahulolu nii demokraatia kui ka avalik-õiguslike uudistega, seevastu Euroopa lõuna- ja kaguosa riikides usaldatakse uudiseid vähem ja ka demokraatia toimimse suhtes on inimesed rahulolematumad.

Avalik-õiguslike kanalite usaldamine Euroopas vs. rahulolu demokraatiaga. Kuvatõmmis uuringust.

Tajutav poliitine surve enamikes riikides keskmine

Üksnes kaheksas EL-i riigis 28-st tajuvad inimesed oma avalik-õiguslikule meediale vähest poliitilist survet. Valdavalt on need Põhjamaad, Saksamaa, Iirimaa ja paar Kesk-Euroopa riiki. Pea kaks kolmandikku riike aga on nende elanike hinnangul keskmise poliitilise surve all. Just nii tunnevad end ka Eesti elanikud kõrvuti teiste Balti rahvaste, Poola, mitmete Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikide ning Suurbritannia elanikega.

Kreeklased ja küproslased tunnevad aga tugevat poliitilist survet oma avalik-õiguslikule meediale.

Tajutud poliitiline surve avalik-õiguslikule meediale. Kuvatõmmis uuringust.

Mida vabamad ollakse tajutavast poliitilisest survest, seda kõrgem on ajakirjandusvabadus riigis. Seega kõige väiksem on ajakirjandusvabadus paaris Lõuna-Euroopa riigis.

Tajutud poliitiline surve avalik-õiguslikule meediale vs. ajakirjandusvabadus. Kuvatõmmis uuringust.

EBU mõõdab ajakirjanduse ja interneti usaldusväärsust kaks korda aastas. Käsitletud uuring on valminud maikuus ning pärineb Eurobaromeetri käigus tehtud küsitlusest, lisaks on kasutatud Reutersi 2018. aasta veebiuudiste raportit. Kõigis 33 riigis küsitletakse silmast silma umbes tuhandet vähemalt 15-aastast inimest.