Hans H. Luik: ajakirjandus on veel vaba ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti Ekspressi omanik Hans H. Luik kinnitas, et Eesti ajakirjandus on veel vaba ning lehtede toimetused ja ühiskond reageerivad ajakirjanike survestamisele.

Äripäev ja Eesti Ekspress korraldavad kolmapäeval vaba ajakirjandust puudutava konverentsi. Sellega seoses rääkis Luik ETV saates "Ringvaade" sellest, kas Eesti ajakirjandus on vaba.

"Eesti ajakirjandus on vaba küll. Minu meelest ta elab nagu natuke pinges organism, aga väga ilusasti, minu meelest, reageerivad nii toimetused liigsele survestamisele kui ka ühiskond ajakirjanike survestamisele. Kui hakkab ikkagi jalg käima inimeste selja peale allpool vööd, siis ikkagi on lugejate ja vaatajate seas normaalset reaktsiooni. Nii et demokraatia õitseb ja ajakirjandus on vaba. Veel," rääkis Luik.

Ta tunnistas, et mõnikord on tulnud ajakirjandusvabaduse eest rohkem võidelda. Tema sõnul hakkavad ametnikud justkui tundma, et kogu avalik info on nende käes ning seda meediale ei avaldata. Ta tõi näiteks juhtumi president Arnold Rüütli jõulukaartidega.

"Arnold Rüütli presidendi kantselei ühel hetkel salastas presidendile tulnud jõulu- ja uusaastakaardid. Ja siis läbi andmekaitse inspektsiooni meie usinad uudisajakirjanikud nõudsid, et nad saaksid armastatud presidendile saadetud kaarte näidata. Me sirvisime neid ja oli nalja ka, aga see sündmus ise oli väga naljakas. See oli mingi pöörde algus tookord," kirjeldas Luik.

"Selle mõte on see, et ametnikud, eriti kui nad on liiga pikalt jäänud istuma, tunnevad, et see riigiasi on nende oma," lisas ta.

Luige hinnangul on probleem näiteks see, et avalikel kohtuprotsessidel osad kohtunikud viskavad ajakirjanikud kohtusaalist välja või ei luba istungit pildistada.

Luigele teeb muret see, kui sõnavabaduse puudumisest hakatakse rääkima juba enne, kui seda veel ei olegi.

"Minule teeb muret see, kui hakatakse liiga vara karjuma, et nüüd on türannia, diktatuur, nüüd on ajakirjanike suukorvistamine, kui seda veel ei ole. Sest kui hunt järgmine kord tuleb ja karjapoiss karjub, et tulge appi, siis külarahvas ütleb, et sa kogu aeg karjud samade sõnadega. Selles mõttes, siin ei tohi üle vürtsitada. Kui meil oleks selline asi nagu Ungaris, kus mingid presidendi kälimehed, oligarhid lihtsalt võtavad 30 maakonnalehte enda kätte, panevad ühte punti ja hakkavad dikteerima, vot siis on hull," kirjeldas Luik.

"On hea, kui demokraatia reageerib, aga natuke piinlik hakkab, kui keegi üle reageerib," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: