Postimehe tiraaž langes esmakordselt alla 40 000 ({{commentsTotal}})

Ajalehed.
Ajalehed. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti Ajalehtede Liidu andmetel langes Postimehe keskmine tiraaž aprillis esmakordselt alla 40 000 eksemplari. Postimehe peatoimetaja Peeter Helme sõnul pole lehe lugejate arv vähenenud, paberlehe tellijate arvu kompenseerib digilugejate arvu kasv.

Postimehe tiraaž oli aprillis 39 600 eksemplari, laupäevase eraldi tellitava väljaande tiraaž oli 46 100 eksemplari. Näiteks viis aastat tagasi aprillis oli Postimehe tiraaž ligi 10 000 eksemplari enam ehk 49 300.

Postimehe peatoimetaja Peeter Helme ütles ERR-ile, et selliseid tõuse-languseid esineb ikka ning need on tema hinnangul seotud hooajalisusega.

"Minu arust on need seotud kampaaniatega – kui kampaaniat tehakse, siis huvi tõuseb, kui kampaania läbi saab, siis huvi langeb. Teine asi on see, et poliitilise aktiivsuse hooaeg hakkab tasapisi läbi saama. Ja kätte on jõudnud kevad, nii et inimesed tahavad rohkem maal olla ja siis ei pruugita tellimusi pikendada," ütles ta.

Helme sõnul ei tähenda paberlehe tiraaži vähenemine, et Postimehel lugejaid vähemaks jääb. "See on areng, mis käib käsikäes sellega, kuidas me veebis lugejaid juurde võidame – üha rohkem inimesi loeb ajalehte kas arvuti- või telefoniekraanilt. Siin on selgelt näha korrelatsioon – mida rohkem paberlehtede loetavus langeb, seda rohkem tõuseb ekraanilt lugemine," märkis ta.

Helme ei osanud laupäeval täpselt öelda, kas digilugejate arvu kasv korvab tellijate arvu vähenemise. "Nii palju, kui ma iga nädal andmeid näen, siis jah, enam-vähem," lausus ta.

Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar ütles ERR-ile, et kõigi Eesti paberlehtede tiraažides toimub pidev 2–3-protsendine langus. "Majanduskriisi alguses oli kukkumine väga kiire, nüüd on langus stabiilne. Paberlehe väljasuremist või kiiret dramaatilist muutust ma ei näe, kui ei toimu majandusoludes sellist muutust, et inimesed peavad valima, kas nad ostavad leiba või ajalehte," ütles ta.

Raudsaar kinnitas Helme hinnangut, et kui paber- ja digilehe lugejad kokku panna, ei ole ajalehtede lugejaskond vähenenud. "Kombineeritud lugejaskond on sama, kui mitte suurem – pigem inimesed lähevad üle digikanalitele," lausus ta.

Raudsaare sõnul võib ajaloolisele kogemusele tuginedes öelda, et olemasolevad kanalid uute tulles nišistuvad, ja nii on läinud ka paberlehega.

Tugevuseks nädalalõpp

"Paberlehe näitel me näeme, et tema osatähtsus on vähenenud – aga ta leiab turuniši, kus kasutab ära oma tugevusi. Põhjamaade näitel pean ma paberlehe tugevuseks nädalalõppu. Online on see, kust me saame nädala jooksul uudiseid, ja kui me tahame lugeda põhjalikumalt – analüüsi, olemuslugusid – siis nädalalõpul loeme paberväljaandeid. Vähemalt Soomes ja Rootsis on see nii," rääkis Raudsaar.

Helme sõnul seisabki neil nädalalõpu Postimehe tugevamaks muutmiseks ees uuenduskuur. "See on väga konkreetne plaan. Tahame tugevdada nii laupäevast Postimeest, Arterit kui AK-d. Vaatame kriitilise pilguga ja tahame sisse viia muudatusi, mis vastavad lugeja ootustele," ütles ta.

Helme sõnul pole plaanis nädalalõpu lisadest ühtki ära kaotada ega uusi juurde tekitada. "Tahame tugevdada iga väljaande oma nägu ja kuidas nad pakuksid rohkem seda sisu, mis lugejatele meeldib ja mida me ise õigeks peame. Tahame parendada, midagi kuskilt ära ei kaotata ega midagi sellist," rääkis ta.

Õhtuleht kerkis suurimaks

Ajalehtede liidu andmetel oli suurima tiraažiga päevaleht aprillis Õhtuleht, mida trükiti 42 900 eksemplari. Eesti Päevalehe keskmine tiraaž oli 15 000 eksemplari. Majanduslehte Äripäeva trükiti 7700 eksemplari.

Üleriiklikest nädalalehtedest oli Maalehe tiraaž 38 100, Eesti Ekspressil 25 100 ja venekeelsel MK-Estonial 12 500.

Maakonnalehtedest oli Tartu Postimehe tiraaž 15 300, Pärnu Postimehel 11 500, Sakalal 7800, Meie Maal 6700, Harju Elul 6600, LõunaLehel 6300, Põhjarannikul 5700, Virumaa Teatajal 5600, Lõuna-Eesti Postimehel 5000, Saarte Häälel 4200, Järva Teatajal 3800, Võrumaa Teatajal 3500, Hiiu Lehel 3200, Sõnumitoojal 3100, Lääne Elul 2900, Raplamaa Sõnumitel 2800, Vooremaal 2000, Põltsamaa Teatajal 1800, Elva Postipoisil 1400.

Toimetaja: Marko Tooming



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: