La Muu juhtum näitab, et ühisrahastuse kaudu investeerimine on tõusuteel ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Traditsioonilise rahakaasamise kõrval otsivad ettevõtted aina rohkem hobiinvestorite tuge ühisrahastusplatvormidelt, kuid mitte keegi pole teinud seda Eestis nii edukalt kui teisipäeval oma pakkumise avanud jäätisetootja La Muu.

Tormijooks La Muu osalusele oli sedavõrd suur, et ettevõtte rahakaasamise eesmärk läks lõhki ja reedel teatati, et kampaania tuleb varem lõpetada. Mis on La Muu edu saladus ja kas sellisel investeerimisel on ka riske, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Jäätisetootja La Muu asutaja Rasmus Rask on rajanud tootmisruumid Tallinnasse Telliskivi loomelinnakusse.

"Kokku me toodame 12 või 13 sorti. Iga päev toodame kas üht või kaht jäätist siin tootmises. Meie jaoks on hea tulemus siis, kui me teeme [päevas] ühe alusetäie. See on kuskil suurusjärk 800 kuni 1000 jäätisepakki päevas," selgitas ta.

Neljapäeva pärastõunal, kui "Aktuaalne kaamera" Raskiga jäätisevabrikus kokku sai, olid tal seljataga hullumeelsed 48 tundi. Teisipäeval avati La Muusse investeerimise võimalus eestlaste loodud ühisrahastuplatvormil Funderbeam, kus ettevõte lootis investoritelt kaasata minimaalselt 200 000 eurot. Eesmärk läks lõhki mõne tunniga.

Piltlikult öeldes tahtis La Muu müüa ostjatele kaks jäätist, kuid tänaseks on nad juba ette ära müünud 17. Mida see meile näitab? Kas ehk seda, et jäätis on nii nunnu, et igaüks tahaks sellest tükikest omada? Või äkki hoopis seda, et majandusel läheb hästi, inimestel raha on ja kõiki riske lihtsalt enam ei tajuta?

Tänaseks on investorite huvi mühinal kasvanud - neljapäeva 1,7 miljonilt juba üle kolme miljoni euroni. Osalust La Muus soovib 1400 investorit.

"Võib-olla see ikkagi algab sellest, et meie põhifilosoofia on, et me teeme päris asjadest jäätist, tooraine on mahe, nii palju kui võimalik, eestimaine," arutles Rask ettevõtte populaarsuse üle.

See ongi La Muu lugu - boheemlasliku kuvandiga mahejäätise tootja, kelle omanik ajab enda sõnul mitte tavapärast, vaid kogukonnaettevõtluse asja. Et see lugu investoreid sedavõrd kõnetab, oli siiski ka omanikule ootamatu.

"See tuli kindlasti meile endale ka üllatusena, kuigi me lootsime. Meie senine tegevus on näidanud, et meil on palju toetajaid, palju inimesi, kes tahavad, et La Muul hästi läheks ja just nendele see rahastuskampaania oligi suunatud. Need inimesed, kes on La Muud ostnud, teavad meid, neile meeldib see ettevõte, et nemad saaksid olla ka selle ettevõtte osanikud," rääkis Rask.

Et hea lugu on oluline, ütleb ka La Muule rahakaasamist korraldanud investeerimisplatvormi Funderbeam asutaja Kaidi Ruusalepp, kes ise laiendab oma äri praegu Singapuris. Ta teab, et raha kaasamisel tuleb seda lugu osata rääkida.

"La Muul on olnud hea lugu, aga see, kuidas ta suutis ka oma investoritega suhelda ja kuidas ta suutis oma ettevõtluse lugu rääkida - ta ei räägi ju tavaliselt ettevõtluse lugu, ta räägib oma jäätise lugu, kuidas ta toodab järgmist huvitavat jäätisemaitset, see sobis, see kõnetas."

La Muu praegune lugu räägib laienemisest. Nad tahavad minna välisturgudele, toota pulgajäätist ja suuremaid pakijäätiseid. See nõuab uusi seadmeid ja just selle jaoks raha kaasatigi. Kiiret dividendi ei maksa investoritel loota.

Ruusalepa sõnul on see sarnane teiste Funderbeami kaudu raha kaasavate ettevõtetega - need on kasvufaasis firmad, mis alles soovivad ennast turul kehtestada. "Me oleme ikkagi väga palju rõhutanud, et tegemist on varajase faasi investeeringuga, kes alles vallutab uusi turgusid, kes mõningates kontekstides alles ehitab täiendavaid tooteid või lisatooteid. Peab arvestama sellega, et need ettevõtted võtavad oma olemuses juba faasist tulenevalt suuremaid riske, kui 20, 30, 40 aastat tegutsenud suured kontsernid," selgitas ta.

Riskifaktor ongi üks ühisrahastuse ja suuremasse börsiettevõttesse investeerimise erinevusi. Finantsekspert, ettevõtluskõrgkooli Mainor teadusjuht ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Tõnn Talpsepp toob välja börsiettevõtete kohustuse regulaarselt infot jagada.

Selline kohustus on ka Funderbeami kaudu raha kaasavatel ettevõtetel, kuid ühisrahastuses üldiselt pole need reeglid veel selgelt paigas. Regulaarne ja täpne info firma finantsseisu kohta on aga investorile hädavajalik.

"Nüüd on küsimus see, mis siis juhtub, kui ei lähe järsku nii hästi või mis juhtub kvartali või aasta pärast, millist infot siis ja kui aktiivselt seda siis kommunikeeritakse," lausus Talpsepp.

Talpsepa sõnul on ühisrahastuse kaudu investeerimine märkimisväärselt kasvamas. Seda hoogustab nii börside liigkõrge hinnatase kui ka majanduse hea olukord, kus inimeste vaba raha otsib kohta. Just seda näitab ka La Muu juhtum.

"Võrreldes erinevaid projekte, mis ka ühisrahatusest läbi käivad, ongi see ausalt öeldes üks mõistlikumaid projekte, mis seal siis viimasel ajal on olnud. Ja kokkuvõttes tulebki välja, et kui midagi on vähegi sinnapoole, mis inimesi kõnetab, ma peangi silmas just seda turunduse poole pealt, saavad sellest aru, siis nad, nagu näha, ongi valmis investeerima," märkis ta.

Oht peitub aga selles, et majandusolukorra muutudes ei vea paljud kasvuettevõtted enam välja ja olles ainult ühisrahastusse investeerinud, võib investor valusalt kõrbeda.

La Muusse mõnesaja euroga investeerimishuvi üles näidanud Kaisa Mäesalu ütles, et vähemalt selle ettevõtte puhul ta musta stsenaariumit ei usu. Ta lisas, et investeerimisotsuse tegemisel oli tema jaoks rahateenimisest märksa olulisem ettevõtte kuvand.

"Bränd on hästi sümpaatne mulle ja perele, lapsed söövad jäätist, ise söön ja ma arvan, et üks suur, oluline roll on ka Rasmus Raski isiksusel. Selles, kuidas ta La Muud on esindanud, näiteks Facebooki postitused ja see huumor, mis La Muuga kaasas käib, see on mulle meeltmööda," nentis Mäesalu.

"Ma usun, et paljude inimeste jaoks see tundub, et just seda tüüpi ärisid, seda tüüpi elustiili mina tahaksingi toetada. Võib-olla seal investeeringus pool on sellist tahe ja seda ettevõtet toetada ja teine on ratsionaalne pool, et kui sellel ettevõttel läheb hästi, siis läheb minul ka, minu investeeringul hästi," ütles Rasmus Rask.

Reedel teatas La Muu, et ootab veel mõne päeva, kuid peab suure huvi tõttu rahakaasamiskampaania plaanitust kuu aega varem lõpetama. Nad kaasavad kokku 600 000 eurot - sellega saab investeeringud ellu viia pangalaenuta, kuid rohkema raha kaasamine eeldaks suurema plaani olemasolu. Hetkel seda lihtsalt pole.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: