Elering paneb ühe Saaremaale ja Hiiumaale elektrit viiva liini mere alla ({{commentsTotal}})

Elektriliini tõttu hukkunud luik Väikese väina tammil.
Elektriliini tõttu hukkunud luik Väikese väina tammil. Autor/allikas: Leho Luigujõe ("Osoon")

Elering plaanib kahest Saaremaad ja Hiiumaad elektriga varustavast õhuliinist ühe hiljemalt tuleva aasta lõpuks mere alla viia ja alles jääva õhuliini paremini tähistada, et see lindudele ohutumaks muuta. Väikese väina seltsi juhatusse kuuluva Heiki Hanso hinnangul ei ole sellest luikede hukkumise vastu siiski abi.

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles ERR-ile, et praegu on väinatammil samadel mastidel kaks liini, kuid üks neist asendatakse merekaabliga. Hange on juba tehtud ja välja valitud ehitaja, kelleks on Merko.

"Kaabli ehitamise tähtaeg on järgmise aasta lõpp, kuid pole välistatud, et Väikese väina kaabel saab valmis juba sellel aastal," lausus Köster.

Kui kaabel saab valmis, siis tellib Elering eraldi hankega ühe õhuliini mahavõtmise. Teine õhuliin jääb siiski alles.

"Aga meie plaan on see teine liin paremini tähistada ja juhtmeid võimalusel ümber paigutada samadel mastidel, et liin muutuks lindude jaoks ohutumaks. Saame seda teha siis, kui merekaabel on valmis. Praegu ei saa väinatammi liinidel töid teha, kuna selleks tuleks Saaremaa ja Hiiumaa jätta elektrita," selgitas Eleringi esindaja.

Ta lisas, et saarte elektrivarustuse vaatevinklist on oluline, et kaks liini oleksid eraldi - üks meres kaablina ja teine tammil õhuliinina. Samas märkis Köster, et kui keskkonnakaitseliselt on õige ka teine liin asendada ja selleks leidub raha, on Elering valmis ka teise liini merekaabliga asendama.

"Kuid teise kaabli ehituseks tuleb leida alternatiivne rahastus. Elektritarbijatelt kogutava võrguteenuse raha eest teist liini asendada pole võimalik," sõnas Köster.

Lindude hukkumise vastu pole muudatusest abi

Ornitoloogid valutavad juba aastaid südant, et Väikese väina tammile paigutatud õhuliin on lindudele suureks ohuks. Ühing on varem hinnanud, et hukkuvaid isendeid võib aastas olla 500-2500.

Väikese väina ühingu esindaja Heiki Hanso ütles ERR-ile, et kuna luik on suur ja valge, siis nende hukkumine paistab silma, kuid paljud teised elektriliinide tõttu oma otsa leidnud linnud süüakse teiste lindude või rebaste poolt ära, enne kui keegi neid märgata ja kokku lugedagi jõuab.

"Arvan, et luigesadu ei lõpe seoses selle muudatusega," kommenteeris ta Eleringi plaani. "Mujal Euroopas ja maailmas on sarnastel juhtumitel liinide markeerimine luigeraibete tekkimise arvukust ainult marginaalselt mõjutanud. Markerid luige puhul ei aita, küll võivad need mõnede teiste lindude puhul aidata, kes ka, kuigi harvem, seal hukka saavad."

Hanso selgitas, et luik lendab kiiresti ja on raske, mistõttu on tal oma kiiruse tõttu keeruline manööverdada. Ta lisas, et elektriliin koosneb kolmest juhtmest ja seega jääb "sõel", kuhu linnud sisse lendavad, õhku ka pärast seda, kui üks liin mere alla viiakse.

Piirkond on Natura 2000 ala ja seltsi esindaja hinnangul on häbiväärne, et luikede hukkumise vältimisega pole siiani edasi jõutud. Tema hinnangul tuleks elektriliinid õhust täiesti ära võtta.

Kevaditi, kui lindudel on kõige aktiivsem aeg ja algab haudeperiood, on ühe luigevanema surmal laiem mõju. "Kümmekond tibu jääb haudumata ja toitmata. See on jäämäe tipp, mida saame füüsiliselt kokku lugeda, kuidas see seal linde häirib," tõdes Hanso, kelle sõnul ei ole normaalne, et Saaremaa visiitkaardiks on väinatammil igalt kilomeetrilt leitavad luigeraiped.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: