Elering võtab oktoobriks Väikese väina tammi õhuliinilt pooled juhtmed maha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Elering jõuab veel sel aastal lubadustest tegudeni, võttes oktoobriks Väikese väina tammil olevalt õhuliinilt maha pooled elektrijuhtmed. Viie aasta perspektiivis on siiski olemas juba ka tahe õhuliin Väikese väina tammilt hoopis maha võtta.

Väike väin on lindude mõistes sama tiheda liiklusega trass kui mõni riigimaantee autodele. Ööpäevas lendab seal 3000 kuni 4000 lindu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Üheksa kuu vältel teevad ornitoloogid seal nii visuaal- kui ka radarivaatlusi, et välja selgitada, kui suur takistus ikkagi on 1963. aastast väinatammil olev elektriõhuliin ja palju seal linde hukkub.

"Ma ei taha enne uuringut välja öelda, aga see number on kindlasti mitte kümnetes, vaid sadades. Ja rohkem ma ei täpsusta. See on selle uuringu perioodi jooksul, mida me katame - üheksa kuud aastast," ütles Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke.

Seni on räägitud ja ka nähtud palju luikede lendamist liinidesse, aga esialgsed vaatlusandmed kinnitavad hoopis muud.

"Tegelikkuses luiged ei moodusta üldse hukkuvate lindude enamust, vaid enamuse moodustavad erinevad pardiliigid," ütles Volke.

Veel eelmisel aastal ei olnud Eleringil konkreetset plaani Väikese väina õhuliini mahavõtmiseks. Just lindude hukkumise teema on pannud Eleringi valikute ette, et teha miljonitesse eurodesse ulatuvaid kulutusi.

Eelmisel aastal Väikesesse väina pandud esimene merekaabel läks maksma üle viie miljoni euro. Tänu sellele saab juba oktoobriks õhuliinilt kolm alumist juhet maha võtta ja paigaldada ka allesjäävatele juhtmetele hoiatavad helkivad markerid.

Kui õhuliin aga täiesti maha võtta, tuleb paigaldada ka teine kaabel väina põhja.

"Võtta pooled juhtmed maha, markerid külge panna - see saab selle aasta oktoobriks tehtud. Mis puudutab Väikese väina tammi õhuliinist vabastamist, siin me siiski ootame ära selle töö, mida ornitoloogid teevad, et me suudaksime seda nii endale kui ka laiemale ühiskonnale, kes maksab selle otsuse kinni, selgitada, miks me seda teeme. Aga veelkord, ma kinnitan, et kavatsus ja tahe on ilmselgelt olemas," rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Ornitoloogide seisukoht liini suhtes on juba praegu, enne uuringutulemuste kokkuvõtmist ühene.

"Ma arvan, et see on lindudele kõige ohtlikum liinilõik Eestis, kindlasti. Sellistel aladel selliseid liine ei peaks olema. Väga mõistlik plaan on Eleringil, et nad on otsustanud, et viie aasta perspektiivis või aasta siia-sinna võiks see liin siit üldse demonteeritud saada," ütles Volke.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: