Võrulane proovib unustatud kodumaised kartulisordid taas toidulauale tuua
"Linda", "Kalev", "Olev", "Kihnu kirju" ja "Sardell" - need kõik olid kunagi hästi teada-tuntud Eestimaised kartulisordid, mida mingil põhjusel enam ei kasvatata. Võrumaa aednik on võtnud oma südameasjaks unustatud sordid uuesti maha panna, et välja selgitada, kas need võiks jälle eestlaste toidulauale jõuda.
Tiia Trolla on tuntud kui vanade taimede päästja, kelle südameasjaks on Eesti taluaiale iseloomulike taimede säilitamine ja paljundamine. See kevad on tal käsil eriprojekt: "Unustatud kodumaised kartulisordid", vahendas "Aktuaalne kaamera".
"See on ju selline väärtus, kui meil on veel omad sordid alles, vanad sordid, sest mida rohkem sa kartulit aretad, seda vähem on seal maitset. Ta läheb küll ilusaks ja suureks, aga maitse kaob ära," rääkis Vanaema Aed aednik.
Tõuke oma ettevõtmiseks sai Trolla potipõllumeestelt, kes on üha enam hakanud uurima vanade sortide kohta nagu "Odenwaldi sinine", "Väike verrev" ja "Ando". Trolla omakorda küsis mahapanemiseks valiku erinevaid sorte Eesti taimekasvatuse instituudist.
"Ja siis mul ongi selline plaan, et ma panen need maha. Ega mina ka ei tea, kuidas need maitsevad. Ma tean ainult seda, kuidas "Väike verrev" maitseb ja "Väike verrev" ongi väga hea maitsega," rääkis Trolla.
Lõuna-Eestis käib kõik esivanemate tarkuse järgi ja loomulikult ka kartulipanek, mis tähendab, et kui toomingad õitsevad ja äike on ära olnud, siis ongi õige aeg korvidega minna põllu peale kartulit panema.
"Ja sügisel ma võtan üles ja teen sellise päeva, kui kõik saavad vaatama tulla. Kuna mul on mõnda kartulit ainult viis tükki, siis maitsta ei saa. Aga järgmine aasta saab ehk maitsta ka ja siis inimene näeb, kas see on selline hea kartul, mida võiks kasvatada," selgitas Trolla.
Ta lisas, et tema arvates on eestlased ikkagi õuna- ja kartulirahvas ning inimeste huvi vanade sortide ja kartulikasvatuse vastu on pigem ajas tõusnud.
Toimetaja: Merili Nael