Euroopa Parlament muutus telestuudioks ja debatt algas immigratsiooniteemaga, mis on arvamusküsitluste järgi Euroopa valijate jaoks jätkuvalt kõige olulisem küsimus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Medalil on kaks poolt, range piirikontroll ja humanitaarne vastutus, minu partei tegi seda," ütles Euroopa Rahvapartei esikandidaat Manfred Weber.

Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esikandidaat Frans Timmermans märkis, et kui Kesk- ja Ida-Euroopa riigid jätkavad solidaarsusest äraütlemisega, siis on varem või hiljem Euroopas piirid tagasi, kuhu need ei kuulu.

Valimiste üle-euroopalised esinumbrid rääkisid veel majandusprobleemidest, vajadusest jõuda välispoliitikas tegusama Euroopa Liiduni ja kliimasoojenemisest. Kõikidel kandidaatidel on selles küsimuses väga konkreetsed ettepanekud.

"Mida mina teeksin, näiteks peataksin kliimat kahjustavad Euroopa Liidu subsiidiumid," ütles Euroopa Rohelise Partei esikandidaat Ska Keller.

"Rahvusvahelised firmad on need, kes põhjustavad ligi 70 protsenti maailma reostusest ja nende suhtes ei võeta midagi ette," sõnas Euroopa Vasakpartei esikandidaat Nico Cue.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu esikandidaat Margrethe Vestager sõnas, et saaksime sellest enim kasu, kui võtaksime seda kui võimalust. "Miljoneid töökohti saab luua, näiteks ehitades kiirraudteid, mis ühendaksid meie linnu, et inimesed saaksid liikuda ringi, tulles lennukitest alla rongi peale," lausus ta.

Teravaimatel euroskeptikutel oma ametlikku esikandidaati ei ole. Euroskeptikute mõõdukamat tiiba esindas Jan Zahradil Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liidust.

"Tavainimesed, keda ei huvita igapäevane poliitika, on kuidagi väsinud lõputust eurointegratsioonist. Nad tunnevad, et Euroopa Liit sekkub nende igapäevaellu," ütles Zahradil.

See, kas mõnest neist debateerijatest saab ka Euroopa Komisjoni president, pole veel kaugeltki selge.

Euroopa Parlament soovib, et komisjoni juhiks tõuseks esikandidaat, liikmesriikide riigijuhid ei taha enda valikut aga sellega piirata. Komisjoni presidendi kandidaadi nimetab ülemkogu, heaks peab ta kiitma aga parlament.