Pühapäeva keskpäeval lookles Brüsseli kesklinna valimisjaoskonna ukse taga järjekord. Belglased valisid nimelt ka riiklikel ja regionaalsetel valimistel. Valimine on Belgias kohustuslik ja valimisaktiivsus kõrge, vahendas "Aktuaalne kaamera".

ERR küsis, mis juhtub belglasega, kes valima ei lähe.

"On olemas trahv, aga ma usun, et seda ei ole tegelikult kunagi kasutatud," selgitas valija Oliver ja lisas, et tema jaoks on Euroopa valimised olulisemad kui näiteks regioonide valimised.

Valija Isabelle ütles, et tema jaoks eurovalimistel kõige olulisemaks küsimuseks keskkonnakaitse. "See on tulevik. See on meie, noorte tulevik," lisas valija Oceane.

Olulisimad valimisteemad Euroopas on seekordsetel valimistel olnud majandus, noorte töötus, immigratsioon ja kliimasoojenemine. Euroopa Parlamendi ees oli ka pühapäeval keskkonnameeleavaldus.

Majas sees on aga nädal aega käinud usin ehitamine, parlamendist saab pühapäeva õhtuks meediakeskus.

Selle hoone saalis hakkab aga istuma senisest kirjum seltskond. Suure tõenäosusega ei õnnestu kristlikel demokraatidel ja sotsiaaldemokraatidel kahe peale enam enamust kokku saada, mis tähendab, et toetus otsustele peab olema laiem.

"Euroopa Rahvapartei ja Sotsiaaldemokraatlik Partei võivad langeda alla 50 protsendi taseme. Teiseks me võime näha roheliste ja liberaalsete parteide toetuse tõusu, selle Euroopa-meelse tsentri tugevnemist. Ja kolmandaks, me näeme populismi tõusu," selgitas Euroopa Parlamendi avaliku arvamuse jälgimise üksuse juhataja Philipp Schulmeister.

Avaliku arvamuse küsitluste põhjal on inimeste jaoks üha olulisemaks muutunud kliima ja keskkonnaküsimused, ilmselt hakkab see tooni andma ka Euroopa Liidu poliitikas.

"Praegune Komisjon ei ole olnud kuigivõrd aktiivne kliima- ja keskkonnapoliitikas ja bioloogilise mitmekesisuse tagamisel, see kõik on olnud tagaplaanil. Mul on tunne, et uus juhtkond paneb sellele tõepoolest suuremat rõhku," arvas mõttekoja Bruegel direktor Guntram Wolff.

Teine teema, millele Euroopa Wolffi hinnangul pärast valimisi rohkem tähelepanu pöörab, on majanduslik konkurents ja suhted Hiina ning Ameerika Ühendriikidega.

ERR-i korrespondent Epp Ehand käis nädala jooksul Prantsusmaal, Saksamaal ja Belgias uurimas, millised on inimeste meeleolud valimiste eel.

Ehand rääkis "Aktuaalsele kaamerale"; et Prantsusmaal on ühiskond tugevalt vastandunud - ühel pool on euroskeptikud ehk Marine Le Peni toetajad ning teisel pool Euroopa-meelsed ehk president Emmanuel Macroni partei toetajad. Samas on pärast kollaste vestide meeleavaldusi jäänud Prantsusmaal Macroni toetajate hulk palju väiksemaks kui kaks aastat tagasi.

Lääne-Saksamaal ja Belgias rääkisid Ehandi sõnul paljud, et Euroopa Liit on neile tähtis. "Mulle tundub, et võib-olla aasta või paar tagasi oli palju ükskõikseid inimesi ja siis olid mõned kirglikud euroskeptikud. Aga nüüd ilmselt on paljudele mõjunud mobiliseerivalt see, et Euroopa Liidu vastaseid jõude on palju, nad on päris populaarseks muutunud, ning omakorda need, kes Euroopa Liitu kalliks peavad, on senisest aktiivsemalt valima ja arvamust väljendama tulnud," rääkis Ehand.