"Tippkohtade jaotuse osas on seni väga vähe kuulda ning tõenäoliselt seekord veel konsensust ei teki," ütles üks Euroopa Liidu telgitaguseid tundev inimene sel nädalal.

Euroopa Liit peab mai lõpus peetud europarlamendi valimistega alanud võimuvahetuse käigus ametisse nimetama uue Euroopa Parlamendi, Komisjoni ja Ülemkogu presidendi ning EL-i välispoliitikajuhi, kaudselt peetakse paketi osaks ka Euroopa Keskpanga uue presidendi nimetamist. Uute juhtide valimisel tuleb leida tasakaal suurte ja väikeste riikide, poliitiliste perekondade ja geograafiliste piirkondade vahel ning soolisest aspektist, mistõttu mõjutab iga üksiku positsiooni täitmine ka teisi ametikohti.

Kõige varem selgub Euroopa Parlamendi uue juhi nimi, kuna parlament tuleb esimest korda kokku 2. juulil ning siis valivad saadikud ka omale eesistuja. Sellele järgneb juuli teises pooles europarlamendi teine istungijärk, millel saadikud hääletavad Euroopa Komisjoni uue presidendi üle.

Seega peaks liikmesriikide valitsused, kelle kokkuleppest sõltub EL-i kõige tähtsama ametiposti - Euroopa Komisjoni juhi - täitmine, saavutama selles osas otsuse juba enne 2. juulit. Nii peetaksegi tõenäoliseks, et Ülemkogu praegune eesistuja Donald Tusk kutsub riikide liidrid uuesti kokku juba järgmisel nädalal.

Euroopa Komisjoni presidendi valimisel ei ole siiani selge isegi see, kas selleks kasutatakse niinimetatud Spitzenkandidateni süsteemi, kus iga üle-Euroopaline poliitiline perekond on sellele kohale nimetanud oma esindaja, kelle hulgast valitsusjuhid võivad valida. Siin on erimeelsused esikandidaatide süsteemi ja europarlamendi suurima fraktsiooni EPP kandidaati Manfred Weberit toetanud Saksa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni vahel, kuna viimane ei taha piirata valikut esikandidaatidega.

Ülemkogu eesistuja Tusk on viimastel nädalatel kohtunud liikmesriikide juhtidega, kuid tähelepanuväärne on, et juba üsna kaua aega pole avalikkusesse ilmunud uusi võimalike kandidaatide nimesid. Samas - kui mõelda, et kandidaadiks võiks olla ka mõni praegune valitsusjuht või mõne riigi minister, siis oleks ka imelik, kui tema nimi lekiks, tõdes ajakirjanikke briifinud asjatundja.

Igatahes võib järeldada, et sel neljapäeval või reedel eurokomisjoni juhti ei tule, ka sellest, et Ülemkogu kavas ei ole pikaks venivatele istungitele täiendavat aega broneeritud.

Euroopa Komisjoni presidendi võivad liikmesriikide juhid paika panna ka hääletamisega - teatavasti praegune president Jean-Claude Juncker sai ametisse nii, et Briti tollane peaminister David Cameron ja Ungari valitsusjuht Viktro Orban hääletasid tema kui EPP esikandidaadi vastu. Kui Ülemkogu on Komisjoni juhikandidaadi välja valinud, peab ta heaks kiitma ka Euroopa Parlament.

Otsused tulevad tegevuskava ja eelarvekõneluste osas

Lisaks tippkohtade jagamisele on Ülemkogu päevakorras kinnitada Euroopa Liidu strateegiline tegevuskava aastateks 2019-2024 ning leppida kokku, kuidas hakatakse läbi rääkima järgmise perioodi eelarvet (MFF) aastateks 2021-2027.

Euroopa Liidu strateegiline tegevuskava peaks andma suunised uuele Euroopa Komisjonile, kattes kõik olulisemad tegevusvaldkonnad, kuid see on siiski piisavalt üldiselt sõnastatud, et see rahuldaks kõiki liikmesriike ning samas jätaks piisavalt tegevusvabadust ka Euroopa Komisjoni uuele koosseisule, millel on EL-i aluselpingute kohaselt seadusandlike algatuste õigus.

Euroopa Liidu pikaajalise eelarve osas ei ole seni liikmesriigid suuremat edasiminekut saavutanud. Aga arvestades seda, et erinevalt riikide eelarvetest on MFF-i rakendamiseks vaja rohkem aega nõudvaid ettevalmistusi, et rakendusaktid ja rahastamisprogrammid koostada, siis ei ole kokkuleppele jõudmiseks enam aega raisata. Seetõttu eeldataksegi Ülemkogult otsust, millal ja mis vormis üksmeelt otsima hakatakse.

Riikide liidrid võtavad teadmiseks äsja avaldatud raporti, mis käsitleb desinformatsiooni ja valeuudiste levitamist ning kutsuvad eeldatavalt üles tugevdama võitlust sellega. Samuti eeldatakse Ülemkogult heakskiitu raamleppele, mis võimaldab hakata kehtestama sanktsioone küberrünnakute korraldajate vastu.

Välispoliitika teemade all käsitlevad valitsujuhid olukorda Ukrainas ning muuhulgas Aasovi merel, kus Venemaa ründas ja hõivas kaks Ukraina alust koos meeskondadega. Samuti märgitakse ära viie aasta möödumine Malaisia reisilennuki allatulistamisest Ida-Ukraina kohal ning eeldavasti avaldavad liidrid oma muret Venemaa tegevuse üle oma passide väljastamisel Ida-Ukrainas separatistide valduses oleval territooriumil. Eeldavasti pikendavad liidrid ka Venemaa suhtes kehtestatud majandussanktsioone.

Liikmesriikide valitsusjuhid käsitlevad oma kohtumisel ka kliimaküsimusi seoses septembris toimuva ÜRO kliimakohtumisega. Siin võib vastasseisu põhjustada kahe kolmandiku riikide soov seada 2050. aastaks eesmärk viia oma majandused täielikult CO2-emissooni vabaks, kuid peamiselt Ida-Euroopa riigid, sealhulgas ka Eesti soovivad jääda senise eesmärgi juurde saavutada samaks ajaks heitmete 80-protsendine vähenemine võrreldes 1990. aastaga.

Ülemkogu raames toimub ka euroala riikide tippkohtumine ning liidrid saavad ülevaate Ühendkuningriigi EL-ist lahkumise (Brexit) olukorrast.