Prantsuse armee vahetas Tapal NATO lahingugrupis belglased välja ({{commentsTotal}})

Tapal paiknevas NATO lahingugrupis asub Belgia kaitseväelaste asemel teenima Prantsuse armee, kes jääb sinna kaheksaks kuuks. Nii nagu kõik liitlased, on ka prantslased Eestis, et hoida rahu, tugevdada NATO julgeolekut ja hoida ära võimalikku agressiooni.

Prantsusmaa lipu heiskamine tähistab nende missiooni algust. Ligi 300 prantsuse sõduri tulekuga lahkuvad siit belglased. Eestisse jäävad aga teenima britid, kes on liitlaste lahingugrupi juhtriik, mis tähendab, et nad on Tapal püsivalt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me oleme avastanud suurepärase maa, kus meil on õnn töötada järgmised kuud koos Eesti ja Briti sõduritega," lausus kolonel Damien De Desombes.

Küsimusele, kas on midagi, mida nad tahaksid õpetada eestlastele või hoopis eestlastelt ja brittidelt ise õppida, vastas ta, et usutavasti on meil väga palju koos õppida.

"Üks meie eesmärke on tugevdada üksustevahelist kiirust, selleks tuleb aga koostööd teha ja seda me eestlaste ja brittidega ka plaanime," sõnas De Desombes.

Prantslased tulid siia koos oma sõjavarustusega: jalaväe lahingumasinad, veoautod ja 52 tonni kaaluvad tankid pandi aegsasti rongidega Eesti poole teele.

"Tõime kaasa sama varustuse, millega töötame Prantsusmaal ja millega käime näiteks oma rahvuslikul pühal, 14. juulil paraadil," lausus major Marc.

Teatepulga andsid prantslastele üle belglased. Belglastele meeldis Eestis paks mets ja talvised olud valge lumega - just see, millest omal maal puudust tuntakse.

"Me õppisime ellujäämistehnikaid külma ilma tingimustes, see oli väga hea kogemus," sõnas reamees Pieter-Jan.

Kui belglased olid Tapal esimest korda, siis prantslaste jaoks on tegu juba tuttava kohaga. Esimest korda olid Prantsusmaa sõdurid Eestis 2017. aastal.

"Otsus, kuhu saata meie väed, analüüsitakse igal korral detailideni läbi. Seda otsustab president ja vahetult enne uue missiooni algust," ütles Prantsusmaa suursaadik Eestis Claudia Delmas-Scherer. "Valik tehakse ka sõltuvalt sellest, kuhu Prantsusmaa veel oma sõdureid saadab. Meil on väga palju sõdureid välismissioonidel, terrorioht on Prantsusmaal kõrge ning Prantsusmaa valitsus peab teadma väga täpselt, millised jõud kuhu ja millal saata."

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: