Riigikogu andis loa kuni 160 kaitseväelase osalemiseks välismissioonidel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti jalaväerühm osales Malis esmakordselt ühisoperatsioonil.
Eesti jalaväerühm osales Malis esmakordselt ühisoperatsioonil. Autor/allikas: Taavi Karotamm/mil.ee

Riigikogus andis kolmapäeval kaitseväele loa panustada järgmisel aastal rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse kuni 160 ja valmidusüksustesse kuni 234 kaitseväelasega. Seejuures suurendab Eesti oma osalust Prantsusmaa juhitaval terrorismivastasel operatsioonil Barkhane Malis.

"Prantsusmaa juhitud operatsioon tegeleb otseselt relvastatud terrorismivastase võitlusega Malis. Meie lõppeesmärk on stabiliseerida olukorda piirkonnas määrani, mis võimaldab võimudel iseseisvalt julgeolekut tagada," ütles kaitseminister Jüri Luik ministeeriumi pressiteate vahendusel. "Operatsioon annab meile võimaluse teha tihedat koostööd oluliste liitlaste, eelkõige Prantsusmaaga," lisas Luik. Prantsusmaa on andnud lubaduse osaleda 2021. aastal oma vägedega NATO lahingugrupi koosseisus Eestis. Lisaks Prantsusmaale tegutsevad Malis ja Saheli piirkonnas ÜRO ja Euroopa Liidu missioon ning nende raames ligi paarkümmend Euroopa riiki.

"Kui vaatame kõiki neid rahvusvahelisi organisatsioone ja riike, kes Malis ja piirkonnas aktiivsed on, siis saame öelda, et rahvusvaheline kogukond saab väga hästi aru, et potentsiaalse terrorismi- ja rändeohuga tuleb väga tõsiselt tegeleda kohapeal," märkis Luik.

Kontingendi suurendamine Malis aitab tugevdada Eesti üksuste julgeolekut ja võimaldab neil operatsioone läbi viia iseseisvalt. Olemasolevale mehhaniseeritud jalaväerühmale, toetuselemendile ja staabiohvitseridele lisanduvad täiendavad uued võimed meditsiini, demineerimise ja tulejuhtimise näol. Samuti lähetab Eesti Malisse erioperatsioonide üksuse. Kokku osaleb operatsioonil Barkhane kuni 95 Eesti kaitseväelast, samuti panustab Eesti staabiohvitseridega ÜRO rahuvalvemissiooni ning Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Malis.

NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissiooni Resolute Support Afganistanis osaleb Eesti kuni 46 kaitseväelasega. Eesti üksuse eesmärk on nõustada ja valmistada ette Afganistani julgeolekujõude, et toetada neid terrorismivastases võitluses.

Ameerika Ühendriikide juhitava ISIS-e vastase koalitsiooni operatsioonil Inherent Resolve Iraagis suurendas Riigikogu mandaati kümnelt kaitseväelaselt 20-le kaitseväelasele. Mandaadi suurendamine võimaldab Eestil julgeolekuolukorra muutudes Iraagis paindlikult reageerida.

Lisaks on järgmisel aastal kavas osaleda kokku kuni 210 kaitseväelasega NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus soomusjalaväekompanii (Balti pataljonis), erioperatsioonide üksuse, staabiohvitseride ja miinijahtija meeskonnaga ning kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) valmiduskoosseisudes. Et tegemist on valmidusüksutega, siis valmiduse ajal paiknevad kaitseväelased Eestis.

Ülejäänud operatsioonidel jätkab Eesti suures osas senises mahus. Kokkuvõttes panustab Eesti nii ÜRO (UNIFIL Liibanonis, UNTSO Lähis-Idas, MINUSMA Malis), NATO (Resolute Support Mission Afganistanis, NMI Iraagis), Euroopa Liidu (EUTM Mali, EUNAVFOR Vahemerel). operatsioonidesse kui ka Ameerika Ühendriikide juhitavasse sõjalisse operatsiooni Inherent Resolve Iraagis ja Prantsusmaa terrorismivastasesse operatsiooni Barkhane Malis.

Sarnaselt eelmiste aastatega taotles kaitseministeerium mandaati võimalikuks esmakordseks ja kiireloomuliseks osalemiseks NATO või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitavas rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kuni 50 kaitseväelasega.

Kokku pikendas riigikogu kaitseväe 11 välismissiooni.

Kaitseväe esitatud eelnõud läbisid kolmapäeval teise lugemise, mis on viimane aste missioonide kinnitamisel.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: