Palestiina-meelne liikumine BDS (Boycott, Divestment and Sanctions) on seadnud oma eesmärgiks survestada Iisraeli palestiinlastega seotud küsimustes ning selle nimel korraldatakse näiteks kampaaniaid boikoteerimaks Iisraelis toodetud kaupu või kutsutakse üles Lääne artiste Iisraelis esinemisest loobuma. Muuhulgas oli BDS raevukalt vastu Eurovisiooni korraldamisele Iisraelis. Kriitikute sõnul liikumine aga mitte ainult Iisraeli riiki delegitimiseeriv, vaid ka juudivaenulik ning see omavat sidemeid vasakäärmuslaste ja isegi rühmitustega nagu Hamas.

Bundestagis võeti reedel vastu otsus, mille kohaselt on BDS liikumine, mis kasutab antisemiitlikku taktikat oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. "Väidete mustrid ja meetodid, mida BDS-liikumine kasutab, on antisemiitlikud," seisab eelnõus, mille esitasid valitsusparteid CDU/CSU, nende koalitsioonipartneriteks olevad sotsiaaldemokraadid ja opositsiooni kuuluvad rohelised ja Vaba Demokraatlik partei (FDP), vahendas Reuters.

Opositsiooni kuuluv protestipartei Alternatiiv Saksamaale (AfD) jättis hääletamata. Erakond oli varem esitanud oma eelnõu, millega soovis BDS-i täielikku keelustamist.

Suurem osa vasakäärmuslikust erakonnast Die Linke hääletas eelnõu vastu.

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu tervitas Saksa parlamendi otsust Twitteris. "Ma loodan, et see otsus toob kaasa konkreetseid samme, ning ma kutsun teisi riike üles sarnaseid seadusi heaks kiitma," märkis ta.

BDS mõistis otsuse hukka ja nimetas seda Palestiina-vastaseks.

Iisraeli suursaadik Saksamaal Jeremy Issacharoff avaldas lootust, et Saksamaa parlamendi otsusel saab olema Euroopas laiem tähendus.

Mingil määral sarnaseid otsuseid on hiljuti tehtud ka mõnes teises riigis, näiteks Kanadas, ning Prantsusmaal on BDS-i vastu kasutatud korduvalt vihakõnet keelustavaid seadusesätteid. Iisraeli peamiseks liitlaseks olevas USA-s on sarnaseid algatusi tehtud rohkem kui 25 osariigis, kuid sageli on need kaasa toonud kohtuvaidlusi sõnavabdust ja põhiseaduslikkust puudutavates küsimustes.