"Pealtnägijal" oli privileeg  portreteerida mitmeid tähelepanuväärsid tegelasi riigijuhtidest kuni muidu suunamudijateni.

VÄRVIKAD PERSOONID

Juubelihooaja esimene saates usutles "Pealtnägija" Narva kolinud president Kersti Kaljulaidi ja portreteeris Põhja-Korea sõprusühingu eestvedajat Michael Gregorius Bachi, kes käib alatihti maailma suletumas riigis ja kelle puhul jääb lõpuni ebaselgeks, kas tegu on rahvadiplomaadi või propaganda tööriistaga.

Läbi hooaja usutles saade ka erinevaid usumehi alustades kunagisest peapiiskopist Eduard Profittlichist, kellest tahetakse teha Eesti esimene katoliku pühak.

Hoopis erinev jumalasulane oli mööda maailma tuuritav Krišna munk Dina Dayal, kodanikunimega Tanel Laatsarus, kes populariseerib oma usku läbi võitluskunstide.  

Ning lõpuks sai saade teada, et Põlvas elav pastor-rabi Benjamin Lillemäe, kes loonud oma religioonisegu judaismist ja luterlusest, on kaugel Aafrikas tõusnud lausa prohveti staatusesse, kes sooritab ka väidedavalt imetegusid.

Kevadel jõudsid piiskop Profittlichi õndsaks kuulutamise paberid Vatikani, aga kui kaua läheb aega, et ta pühakuks saab, teab ilmselt ainult Jumal, aga aasta või kaks kulub selleks kindlasti.

Läbi hooaja intervjueeris "Pealtnägija" kümneid tuntud, armastatud ja mõjukaid tegelasi, kes jagasid saatega oma eneseületusi, maailmavalu või visioone.

Saatemeeskonna suurim sümpaatia kuulub inimestele, kellest enne "Pealtnägija" lugu teadis laiem avalikkus vähe ja kes näitasid üles kangelaslikkust või erilist pühendumist. Alates 93-aastasest õpetaja-pinksistaar Leonhard Kasakust lõpetades Eesti ägedaima helikopteripiloodi Ivar Värgiga. Või julged rännumehed nagu esimene eestlasest Antarktika polaarekspeditsiooni juht Priit Tisler ja ümbermaailmapurjetaja Uku Randmaa. Kui viimane jõudis tund aega vähem kui 252 päeva kestnud reisilt tagasi, korraldas president Kersti Kaljulaid spetsiaalselt tema auks lõunasöögi, kus andis talle riikliku teenetemärgi.

Eriliseks inspiratsiooniks on aga jääpurikaohver Milana Kaštanova ja sukelduja Rait Küti paranemistahe. Novembri lõpus sattus profituuker Rait 60 meetri sügavusel õnnetusse ja on ime, et üldse ellu jäi.

Õnnetuse järel jäi mees alakehast halvatuks ja pidi uuesti nullist kõndima õppima. Selle looga juhtis "Pealtnägija" tähelepanu süsteemsele probleemile - Eestis sukeldumisõnnetusse sattunud tsiviilisikud ei pääse alati Mereväe barokambrisse, mis on sisuliselt ainus õlekõrs selliste juhtumite raviks. Aga nüüd pool aastat pärast õnnetust on saatetiimil suur rõõm teatada, et profisukelduja Rait Kütt tegi eeskätt tänu kiirele reageerimisele ja tahtejõule imetervenemise ning kavatseb juba sel nädalal sukelduda samale vrakile, mis sügisel talt peaaegu elu võttis, et alustatud töö lõpule viia.

EKSPERIMENDID

"Pealtnägija" viis sel hooajal faktide kontrollimiseks läbi päris mitu eksperimenti.

Alates  sellest, et "Pealtnägija" palvel pidasid vähihaiged hospidalis söögipäevikut tõetamaks, et Eesti Eine poolt pakutav haiglatoit oli kriminaalselt lahja ja ebakvaliteetne.

Praktilise probleemi tõi päevavalgele lugu parkimiskrattidest, kes kasutavad erinevaid nippe, et hoiduda parkimistasu maksmisest või et saada lihtsalt endale soodne parkimiskoht.

Palju emotsioone ja arutelu tekitas ka külaskäik psühhiaatriakliinikusse, kui "Pealtnägija" kontrollis väiteid, nagu oleks relvaloa saamiseks vajalik ekspertiis naljanumber ja kuivõrd info erinevate meditsiiniasutuste vahel pahatihti ei liigu, saavad õiguse tulirelvi kanda isegi sõltlased ja depressiivsete kalduvustega inimesed.

JOKK-skeem Oleg Grossi firmas

Kõige teravam eksperiment varjatud kaameraga oli ümbrikupalga hõnguline olukord Oleg Grossi firmas OG Elektra. Firma eitas ümbrikupalga maksmist, naeruvääristas kahtlusi ja ründas viljepuhujat. Aga saatel oli rohkem tunnistajaid, kes teineteise olemasolust ei teadnud, aga kinnitasid ühte ja seda sama.

Ka pärast loo avaldamist võttis saatega ühendust hulk endisi ja praegusi OG Elektra töötajaid, kes enda väitel said samuti palka - piltlikult öeldes - külmkapi taga. Lugu tõi esile mitu kitsaskohta seadustes, aga kõige olulisem järeldus oli, et ümbrikupalga maksjate paljastamine on tihti võitlus tuuleveskitega, kuna maksuameti süsteem võimaldab deklaratsioone täiesti seaduslikult muuta tagasiulatuvalt kuni 12 kuu vältel nagu juhtus ka meie katsejänese puhul - kohe pärast seda, kui Pealtnägija eksperimendist teada saadi, avastati juhuslikult näpukas ja aeti paberid tagantjärele korda.

Samas peab rõhutama, et ehkki sularahas töötasude maksmine näeb aastal 2019 kummaline välja, on OG Elektra tegevus igati seaduslik ning ei saa väita, et firma maksab töötajatele ümbrikupalka.

Gross ise keeldus "Pealtnägijale" kaamera ette tulemast, kuna talle ei võimaldatud otse-eetri intervjuud. Seevastu pärast saadet andis Gross mitu ajaleheusutlust, kus põhjendas sularahas maksmist sellega, et töötajad ei saaks muidu oma palka kätte, kuna nende arveldusarved on arestitud. Veiderdamine jätkus veel kuid hiljemgi. Firma palgatud advokaat nõudis kohtuga ähvardades ühelt "Pealtnägija" loos esinenud allikalt omaenda väidete ümberlükkamist. Firma juhatus läkitas aga ERR-i juhtkonnale töötajate ühispöördumise, kus 12 töötaja allkirjaga seisis, et ollakse kollektiivselt häiritud "Pealtnägija" ajakirjaniku väljapressiva iseloomuga telefonikõnedest ja sõnumitest. Seejuures aeti aga midagi lootusetult sassi, sest mitme paberile allkirja andnud härrasmehega polnud "Pealtnägija" ajakirjanikud isegi kontakti võtnud, rääkimata nende "töötlemisest".

Maailmakoristuspäeva mitmekülgne kajastus

Täiesti teistmoodi enese proovilepanek oli seotud eestlaste korraldatud Maailmakoristusega. Ülemaailmne koristuspäev polnud niisama ambitsioonikas ettevõtmine, vaid planeeditalgud sidus kokku 24-tunnine maratonsaade veebis, mida juhiti Tallinnast ja mille fookus liikus koos ajavöönditega ümber ilma. Kui "Pealtnägijale" pakuti võimalust avada telemaraton lülitusega Uus-Meremaalt ja lõpetada ööpäev hiljem Hawaiil ning sõita selle jaoks loetud tundidega ümber maakera, kõlas see nagu suitsiidimissioon aga samas ka elu võimalus.
Soorituspaine oli pehmelt öelda suur, sest sihid olid kõrged – korraldajad lootsid, et üritus puudutab moel või teisel viit protsenti maakera elanikest.

24 tundi hiljem olime juba teisel pool maakera Hawaiil, et intervjueerida teiste seas saare ühte kuulsamat poissi, surfar-poeet Jack Johnsonit, kelle fondiga eestlased koostööd teevad.

"Pealtnägija" elas 15. septembri ajavahe tõttu läbi kaks korda, tegi ülekandega seoses kokku üheksa lendu ja viibis reaalselt õhus ühtekokku 48 tundi. Aga – mis kõige olulisem – lõplikel andmetel võttis 157 riigis megatalgutest vahetult osa 17,8 miljonit inimest, kes korjasid 88 500 tonni prügi.  Suurim hulk koristajaid (7,6 miljonit) tuli välja Indoneesias, aga prügi korjati isegi keerulistes piirkondades nagu Süüria, Jeemen, Iraan ja Hiina.

Maailmakoristus pälvis tagantjärgi erinevaid rahvusvahelisi auhindu ja tähelepanuavaldusi, näiteks eestlaste prügikaardistamise äpp valiti konkursil World Summit Awards eelmise aasta üheks parimaks keskkonnateemaliseks nutilahenduseks. Kultuuriministeerium nimetas ürituse peakorraldaja Eva Truuverki aasta kodanikuks ja Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon aasta naiseks.

SUURED TEEMAD

Aasta näitas, et ühiskonnas on jätkuvalt teemasid, mis äärmiselt tuleohtlikud. "Pealtnägijat" on peetud nii Sorose käsilasteks, mõne erakonna sülekoeraks ja saatemeeskonnale on isegi tehtud tapmisähvardusi.

Sõimulaviini alla jäänud Rita Holm

Üks, kes vastukaja keemistemperatuurini ajas, oli laste seksuaalkasvataja Rita Holm, kelle meetodid ei leidnud mõistmist.

Tegu pole mingi alternatiivteadusega, vaid säärast keha- ja tundekasvatust soovitavad kõik Euroopa laste ombudsmanid ja ka Eestis plaanitakse see normiks muuta, et lapsi kuritarvituste eest kaitsta. Tagasiside, vähemasti teatud kommentaariumides, oli vastupidine – Rita Holmi süüdistati otseselt pedofiilia maaletoomises, laste seksuaalorjadeks ette valmistamises, rääkimata räigetest isiklikest solvangutest. On tähelepanuväärne, et eriti jõhkralt rapiti Holmi Facebooki grupis EKRE Sõprade Klubi. "Pealtnägija" novembrikuine lugu tõi kaasa debati ETV saates "Suud puhtaks", kus erinevad spetsialistid leidsid, et laste ja noorte seksuaalharidust on vaja. Leidus mõistlikku arutelu ja positiivset tagasisidet, aga veebis läks asi täitsa hulluks.

60-aastane daam ja täiskasvanud poja ema kannatas kõik välja, kuni 8. detsembril kirjutas toona EKRE ridadesse kuulunud Mart Heinvee talle sotsiaalmeedias otse: "Raibe, peitu sa sitt ei poe, kui peaksid meie lasteaeda tulema, kägistan su raipe oma kätega ära." Holm tegi politseisse avalduse ähvardamise kohta, aga seda menetlusse ei võetud, ehkki sama meest oli juba enne karistatud lähisuhtevägivalla eest.

Samas, pisut hiljem tekitas isegi rahvusvahelist tähelepanu intsident, kui purjus trammijänes Tallinna tänaval mööduvat pearabi sõimas. Siis pidas politsei lõugaja 48-ks tunniks kinni ja otsis tema kodu läbi. Lõpuks tuli karistuseks kaheksa päeva aresti. Proua Holm tuvastas mitukümmend räiget ähvardust ja jõhkrat valefakte sisaldavat kommentaari ning püüab nende kirjutajad vastutusele võtta tsiviilkohtu abil. Kõige värskem positiivne areng on, et just neil päevil asutatakse Eestis Holmi eestvõttel mittetulundusühing aitamaks inimesi, kes olid lapsepõlves seksuaalkuriteo ohvrid.

Segadus lapsekäruga Vabaduse väljakul

Sama kirglik avalik rünnak käis Vabaduse väljaku rändeleppe vastasel meeleavaldusel ärritunud sakslase Florian Hartleb suunas. Mees kutsus miitingulisi fašistideks ja väidetevalt ründas inimesi, kasutades relvana lapsekäru. Meie saates andis Hartleb kaks kuud hiljem esimese pika intervjuu ja tunnistas, et emotsioonid keesid üle, ta vabandas kohatu sõnakasutuse pärast ning rõhutas, et tegemist polnud ettekavatsetud sündmusega. Sakslase sõnul segas tema Vabaduse väljakult lahkumist turvamehena tegutsenud Odini sõdalane Jaanus Burak, kes haaras kinni lapsevankrist.

Politsei algatas Vabaduse väljaku juhtumi kohta väärteoasja, aga see pole siiani tulemuseni jõudnud. Hartleb lubas meie saates, et enda ja pere kaitseks tuleb suurimad veebis sõimajad vastutusele võtta ning kuu hiljem esitas ta Varro Vooglaiule ja Markus Järvile ebaõigete väidete ja väärtushinnangute avaldamise eest nende portaalis kahjunõude, esialgu summas 110 tuhat eurot! Vooglaid ja Järvi omakorda toonitavad, et mingisugustele rahalistele nõudmistele nad alluda ei kavatse. Vooglaiu arvates on iseenesest mõistusevastane, et inimestel on jultumust tulla ja sõimata võõra riigi pealinna keskväljakul teda täiesti alusetult fašistiks ja hakata siis pärast talle mingeid nõudeid esitama.

Jane Paberiti otsus elust lahkuda

Kuid kui on üks lugu, mis tõusis lõppeval hooajal kõigist teistest esile, siis oli see Lääne-Viru naise Jane Paberiti otsus võtta endalt elu Šveitsis abistatud enesetapuga. Raske närvi- ja lihashaiguse tõttu kiirelt kuhtuv naine ei soovinud leppida enda kehasse pantvangi jäämisega ja sai esimese eestlasena loa lõpetada vabatahtlikult elu Šveitsis. Aga – mis veel tähelepanuväärsem – otsustas rääkida oma otsusest, sellega seotud tunnetest ja tagajärgedest avalikult.

Kui tavaliselt korjatakse raha raskete haiguste raviks, siis Jane tegi ennekuulmatu sammu ja palus avalikkuse toetust rahastamaks surmareisi Šveitsi. Vajalik summa tuli mõne tunniga kokku ja jäi hulga ülegi, mille naine annetas ALSi haigete Janno Puusepa fondile. Jane avameelne lugu tekitas jaanuaris võimsa järelkaja, mida analüüsiti ETV arutelusaates, tõstatas teemana abistatud enesetapu, palliatiivravi ja väärika elu lõpu. Janest ilmus hulga lugusid nii Eestis kui ka välismeedias.

Et Pealtnägija juba teemat alustas, siis saatis ajakirjanik Taavi Eilat Jane lõpuni välja - kodukandis teelesaatmispeol, aga ka Šveitsis, tema päris viimastel hetkedel.

Jane lahkus, aga tema mälestus jääb -  veel enne surma tellis ta lastele enda sünnipäevaks tordi -  et nemad ikka tema sündimise päeva tähistaksid. Juuni alguses ilmub Janest ka elulooraamat, mis on kirjutatud tema blogi põhjal ning sügishooajal tuleb "Pealtnägija" egiidi all välja ka pikem dokfilm naisest, kes otsustas surra omadel tingimustel.

KURIKUULSAD TSITAADID TOP 5

Enamik "Pealtnägija" esinejaid pole suu peale kukkunud ja tahes-tahtmata jõuab mõni mõte kullafondi. Seetõttu koostasime toimetuse subjektiivse edetabeli hooaja mahlakamatest ütlemistest.

Viiendal kohal on Aleksei Turovski, kes võrdleb poliitikuid pärdikutega. "Terve meie vähemalt valimiste süsteem ja sündmustik paratamatult, absoluutselt sajaprotsendiliselt igal nö kulgemise hetkel tuletab mulle meelde ikkagi meie lähedasi sugulasi, ikka esikloomalisi, ikka primaate," ütles Turosvki.

Koht number neli - Vahur Kersna kasutab Reet Linna 50. tööjuubeli  puhul kujundlikku keelt.

Kolmandal kohal on Eesti Eine juht Indrek Kirss ja pastakast imetud teema. "Sellist showd annab alati pastakast välja imeda," lausus Kirss. Kirss kasutas sõna-sõnalt sama fraasi ka aastaid varem, kui "Pealtnägija" ta ka siis pettusega vahele võttis.

Kohale number kaks suutis ennast rääkida oma telesaates "Tervisevõti" teledoktor-humorist-poliitik Viktor Vassiljev. "Ma õpetan. Võtate ühe paberi, pühite. Okei, pühite. Võtate teise, Siis panete sedasi musta pidi kokku ja pühite kolmas kord. Kui puhtaks ei saanud, siis võtate elegnatse liigutusega panete jälle musta pidi kokku. Ja pühite veel kord. Ja mis meil toimus? Üks, kaks, kolm. Kolme paberiga me saime viis korda pühitud"

Ja suurte sõnameistrite edetabeli tipus troonib legendaarne tsitaadimasin  Jürgen Ligi ja "ühe tagumiku kaks kannikat". "Keskerakond ja EKRE on siiski ühe tagumiku kaks kannikat," ütles Ligi. Isegi kui Ligi pole selle fraasi autor, leidis see pärast palju kasutamist.

UURIVAD LOOD

"Pealtnägija" trump on ikkagi suured uurivad lood, kus ka tänavu oli mitu keerulist, kandvat ja palju vastukaja tekitanud kaasust.

Haigekassa probleemsed alapakkumised

Üks näide on, kuidas saade tõi välja probleemsed alapakkumised Haigekassa eriarstiabi riigihankes. Hulk meditsiinitippe nimetas hanget täielikuks fiaskoks ja mõnes piirkonnas valitses segadus, kuhu patsiendid 1. oktoobrist abi saamiseks üldse pöörduma peaks.

Üks, keda meditsiiniturul nn "Facio tegemises" süüdistati, oli Tartu kliinik Medita.

Saate järel puhkes torm kuni valitsuse tasemeni ja isegi mitu Haigekassa nõukogu liiget nõudsid hanke tulemuste tühistamist. Algatati kriminaaluurimine Medita suhtes valeandmete esitamise osas ja anti sisse hulk muid vaideid ning hagisid. Tänaseks võib lõpptulemusena siiski öelda, et Haigekassa surus oma tahtmise läbi ja paljuski toimus erameditsiini turu oluline ümberjagamine, mille tõttu mitu vana tegijat pidid töötajaid koondama. Kriminaalasi Medita suhtes lõpetatikuriteo koosseisu puudumise tõttu. Haigekassa kinnitab täna "Pealtnägijale", et kõik võitnud erakliinikud, kes pidid alustama juba oktoobri alguses, on tänaseks töö vähemalt osaliselt käima saanud. Kuna antud juhul põhjustas suure segaduse eeskätt just hanke väga lühike tähtaeg, siis praegu valmistab Haigekassa juba ette hanget aastaks 2021.

Dopinguskandaal Eesti suusatamises

Mitu noort meest langes piltlikult, kui veebruari lõpus puhkes Seefeldi talialade MM-il dopinguskandaal.

Afääri keskmes oli Saksa spordiarst Mark Schmidt, kelle veredopingu teenust kasutasid ka mitu eestlast, kellelt korjati võistlusvälisel ajal verd ja pumbati võistluste eel soorituse parandamiseks tagasi. Noorte patustajate abistajatena said märgi külge ka legendid Andrus Veerpalu ja Mati Alaver. Sajandi dopinguskandaali tuules vaatas "Pealtnägija" uue pilguga üle ka omal ajal Rahvusvahelise Suusaliidu andmebaasist nullindatel lekkinud suusatajate verenäidud, mis seavad kahjuks mõned Eesti omaaegsed medalid tagantjärgi küsimärgi alla.

Oluline on rõhutada, et imelikud polnud ainult eestlaste näidud, vaid väga suure osa maailma tippsuusatajate numbrid. Kui Andrus Veerpalu ja Mati Alaver pole pärast skandaali puhkemist sisuliselt selgitusi andnud, siis Jaak Maega võttis "Pealtnägija" hemoglobiini teema pulkadeks. Endise olümpiapronksi sõnul ongi tal looduse poolt antud kõrgem hemoglobiini tase, mida mõnikord tõstis veel ka liiga pikk viibimine alpimajas või lennureisid.

Et saada võrdlusandmeid kammis saatemeeskond läbi ka 2001. aasta Lahti MM-i kriminaalasja materjalid, kust tulid päevavalgele kõnekad dokumendid, sh Soome koondise nn farmakoloogiline programm, mis näitas, et mäng käis toona just peamiselt hemoglobiini taseme manipuleerimise ümber. Lisaks tuli välja üllatav Eesti seos – ained, millega soomlased omal ajal Lahtis kõrbesid, pärinesid Eestist. Lisaks leidis politsei läbiotsimisel Soome koondise treeneri juurest südamevitamiini retsepti, mille oli välja kirjutanud hoopis teisele inimesele tollane Eesti koondise arst Tarvo Kiudma – asi, mida mees ise täna kuidagi selgitada ei oska.

Seefeldi skandaaliga seoses algatati kriminaalasjad nii Austrias kui Eestis ja pea iga nädal tilgub välja mõni uue patustaja nimi. Eesti Olümpiakomitee teatas, et hulga eesti tippsuusatajate dopinguproovid viimasest kümnest aastast võetakse uuesti uurimisele.

Leedo endiste äripartnerite süüdistuste all

Kujundlikult öeldes kõva verevalamine käis ka lõppenud hooaja ägedaimas äritülis, kus endised kompanjonid süüdistasid Vjatšeslav Leedot pettuses. Juba see, et ärimaailma raskekaallased, kes varem meediat pigem vältisid, rääkisid riigi doteeritud praamiäri telgitagustest ja kasumi jagamisest, oli üllatav. Aga veel enam - nad süüdistasid Leedot väidetavasti võltsitud garantiikirjaga, mille maht oli vanas rahas 300 miljonit krooni, Saaremaa Laevakompanii kunstliku pankroti tekitamises.

Leedo lükkas kõik etteheited tagasi, nimetas süüdistusi sisuliselt väljapressimiseks ja esitas äripartnerite vastu hoopis ise kuriteoteate majandusaasta aruande võltsimise osas, mis aga osutus alusetuks. Kriitikat sai ka "Pealtnägija", kui mõned päevad pärast saadet ilmus Saaremaa Laevakompanii kodulehel põhjalik vastulause, kus saadet süüdistati valeväidete levitamises ja isegi allikate võltsimises. Pool aastat hiljem lõhkes aga uudispomm, kui selgus, et pankrotistunud Saaremaa laevakompanii omanikku Vjatšeslav Leedot kahtlustatakse ettevõte pankroti tekitamises ja võltsitud dokumendi kasutamises. Keskkriminaalpolitsei otsis läbi ka Leedo ettevõtte peakontori Saaremaal.

Uurimise, milles on hetkel neli kahtlustatavat, käivitas just see sama kahtlane garantiikiri, millest saates juttu oli. Endist praamikuningat tabas teinegi tagasilöök, kui ta jäi kaotajaks suures kohtuvaidluses Tallinna Sadamaga seoses suursaarte parvlaevahankega. Samas, kui kodumaal läheb hetkel kehvasti, raporteerib Saaremaa suurärimees suurtest edusammudest Hiinas, kus ta avas puitmajade tehase.

Keskerakonna reklaamimeistri pihtimused

Lõpuks avas suu keskerakonna pikaaegne reklaamimeister Paavo Pettai. Kaua eitati hämaraid skeeme, kuid lõpuks tegi end põhjalikult sisse mässinud brändimeister võimudega koostööd ja tunnistas, et osales sisuliselt ulatuslikus rahapesus ja varjatud annetamises keskerakonnale, kuhu olid tema väitel kaasatud ka teised VIP-id.

Üks näide mitmetest keerulistest skeemidest oli, kuidas Pettai väitel sai esimees Edgar Savisaar nõusse suurärimees Urmas Sõõrumaa, et viimane annab erakonnale laenu läbi Pettai. Põhjus selles, et erakonnad tohivad laenu võtta ainult ametlikust krediidiasutusest.

Kaardimaja varises lõpuks kokku: 2015. aasta valimiste järel sattus Savisaar koomasse, jalg amputeeriti ja sügisel esitati linnapeale ning mitmele ärimehele, sh Pettaile kahtlustus korruptsioonis. Nüüd oli igaüks iseenda eest ja Pettai otsustas kõik üles tunnistada. Vastaste sõnul on aga reklaamiärimees, kes elas 90-ndatel läbi juba ühe eraisiku pankroti ja keda ähvardab nüüd teine, meeleheitel ning valetab nii, et suu suitseb.

Aga vanad luukered hammustavad siiski valusalt. Nimelt tuli Pealtnägija loos välja, et Savisaare korruptsiooniprotsessi kõrval tegi Pettai koostööd ka erakondade rahastamise järelevale komisjoniga ehk ERJK-ga ning viis neile sadu dokumente, mille põhjal arvutati kokku, et aastate jooksul jättis reklaamimees erakonnale esitamata üle 1,2 miljoni euro eest arveid, mis kvalifitseerub komisjoni hinnangul varjatud rahastamiseks. Pettai tõendite alusel pöördus ERJK prokuratuuri ja tegi peaministriparteile rekordilise ettekirjutuse, mis paneb erakonna, kellel kukil niigi mitu varasemat nõuet ja kulud seoses järjekordsete valimistega, äärmiselt raskesse rahalisse seisu. Keskerakond vaidlustas ettekirjutuse kohtus. Kruuda ja Pettai teatasid aga, et on lähedal kompromissile, et omavahelised rahasuhted lõpuks sirgeks saada.

KONKREETNE ARENG

Vahel tundub, et meie saade on kui nõiavits. Aastaid vindunud probleem saab pärast avalikku tähelepanu väga konkreetse arengu või lahenduse.

Kooliaasta alguses näitas "Pealtnägija", kuidas Tabasalu nõlval riskivad inimesed igapäevaselt koju pääsemiseks oma eluga, sest hoolimata 60 meetri kaugusele jäävast värskest eurotunnelist ei ole Nõmme tee elanikel korraliku jalgsi ligipääsu.  
Selle väikese teejupi rajamise vastu seisis maaomanik Merko Ehitus, kes soovis ehituse eest saada vastuteenet.

Tänaseks on Merko maatüki maha müünud ja valla hinnangul läheb uue omanikuga asjaajamine valutumalt. Kui saates maanteeamet ennast sisuliselt veel distantseeris probleemist, siis saate järel pani amet ristmiku liiklusohtlike kohtade nimekirja ja see tähendab, et riigiasutus ise hakkab vajalikku teejuppi rajama. Ümberehitus peaks valmis saama 2020. aastal.

Viljaafäär

Oktoobris lahkas "Pealtnägija" suurt viljaafääri, kus aastate jooksul pettis kuritegelik grupp vähemalt 25 heauskselt põllumehelt välja poole miljoni euro jagu vilja. Lugu oli seda kõnekam, et "Pealtnägija" saatemeeskond kuulis oma kõrvaga, kuidas kelmid tegu planeerisid.

Kuigi kelmid saadi kätte, neilt võeti ära pakkide viisi sularaha ja muud varandust ning mõisteti ka kohtus süüdi, siis ei teadnud hulk petetud põllumehi enne saadet ikka veel, et raha tagasi saamiseks tuleb neil ise pöörduda kohtutäituri poole - riik seda kannatanutele ei öelnud, nad pidanuks ise teadma. Kuna raha riigi tagatiskontodel oli vähem kui kahjusumma kokku, läks pärast saadet lahti võidujooks. Et raha jagamisel kehtib põhimõte kes ees see mees, sai konto kiiresti tühjaks ja paljud kannatanud ei saanud sentigi. Näites üks "Pealtnägijaga" ühendust võtnud kannatanu sai kohtutäiturilt vastuse: "Kahjuks jätkus raha vaid nendele sissenõudjatele, kes olid kiiremad."

Maksmata arved

Üks eraldi muster on lugudest, mille võib kokku võtta tsitaadiga "maksa võlg ära!" - kuhu liigitub näiteks lugu Panga-seriaalist, mille produtsendid ei suutnud Eesti mõistes kosmilisele eelarvele vaatamata kõigile oma töötajate õigel ajal palka maksta; või Viljandi neiu Heleni riideäri ja tema maksmata arved, aga ka lugu tippmanager Helen Sildnast, kelle paarile koostööpartnerile tõi sõna otseses mõttes raha "Pealtnägija lugu".  Juba eelmisel suvel räägiti avalikult, kuidas muidu eduka kuvandiga Tallinna muusikanädala korraldaja jätab arved maksmata ja ei suhtle nendega, kellel võlad üleval.

Saates rääkis konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing oma kogemusest, kuidas tal oli pikemat aega saamata 6000 eurot. Raha laekus samal päeval kui meie saade eetris oli. Lisaks Josingule on saatetiimile teada veel üks rahata jäänud partner, kes saate järel kiirkorras tasu kätte sai.

Abhaasia eestlase passisaaga

Avalikkuse ette tulekust oli kasu ka Abhaasia kooliõpetaja Ilma Krenstremil, kelle ühelt poolt lähetas Eesti riik Abhaasiasse meie keelt ja kultuuri õpetama, aga teise käega tahtis talt Eesti kodakondsuse ära võtta. "Pealtnägijas" esinenud 78-aastase Krenstremi lugu on seda nukram, et põhjus kodakondsusest ilma jäämiseks oli mitmele autasule nomineeritud pedagoogi liigne ausus.

Abhaasias elavate eestlaste jaoks on tavapärane ja eluliselt vajalik omada ka sealset Vene välispassi, mida lihtsustatult jagati, ja see on peamine probleemi allikas - eestlastel ei ole lubatud topeltkodakondsus ja seepärast pandi Ilma valiku ette. Kuna naine ei valinud, valis riik tema asemel, et eesti keele õpetaja tuleb Eesti passita jätta. Saate järel tulid ametkonnad Ilmale ikkagi vastu ja õpetaja sai eelmisel nädalal kaheaastase Eesti passi kätte. Kui enne valimisi ei tahtnud poliitikud Abhaasia eestlaste muret liiga tõsiselt võtta, siis tuleb uskuda, et nüüd asjaga tegeletakse - uues koalitsioonileppes seisab, et Abhaasia eestlaste mure tuleb lahendada - saab siis näha, kas lubadused ka ellu viiakse.