"Me oleme edukalt lõhkunud madalamaks märkamise müüri, mis kurje tegusid ümbritses. Sellega on meie Eestis nüüd juba paremini. Iga varjatud vägivalla ohver peab nagunii abi otsimiseks ületama sisemise müüri, et oma häbi – jah, häbi, kuigi nemad pole ju süüdi, tunnevad ohvrid tihti just häbi – ületada ja abi otsida. Kui lisaks sisemisele müürile on sein ees ka ühiskonnal, siis jõudu ei jätku. Selle teise tõkke, ühiskondliku eituse, saame ja osalt olemegi juba saanud kõrvaldada," ütles president Kersti Kaljulaid.

Justiitsminister Aeg rõhutas, et vägivallal, eriti lähisuhtes, pole ühtki õigustust. "See mõjub rängalt nii ohvrile endale kui ka vägivalda näinud lastele. Sel aastal auhinna saanud paistavad silma just sellega, et aitavad perevägivalla all kannatanuid ja probleemide küüsis lapsi," ütles Aeg, lisades, et ka riigi tasemel on need teemad väga olulised.

Kokku esitati vägivallaennetuse auhinnale sel aastal 32 kandidaati, kellest komisjon valis välja kuus. Vägivallaennetuse auhinda annab välja justiitsministeerium koostöös presidendi kantseleiga.

Tunnustatud:

Haini Ilonen töötab Pärnu naiste varjupaigas: kunagi elas ta seal abivajajana, nüüd aga toimetab aktiivselt kogemusnõustajana. Ta on muutnud oma kogemuse, julguse ja avalike esinemistega väga paljude inimeste elu, teavitanud ühiskonda lähisuhte­vägi­valla probleemist ning andnud paljudele oskuse näha abivajajat.

Elle Karm on pühendunud prokurör, kes juhib menetlust enamikus Lääne-Virumaa kriminaalasjades, kus mureks perevägivald ja laste poolt või vastu pandud kuriteod. Selliste ülesannetega prokuröre on Eestis teisigi, kuid Karmi plussiks on varasem kogemus politseiuurijana, erakordselt tugev võrgustikutöö oma piirkonnas, nõudlikkus kolleegide vastu ja uuenduslikud töömeetodid, märgivad tunnustusejagajad. Eelkõige püüab ta leida peredele parimaid lahendusi sotsiaalprogrammide abil. Tänu talle saavad ka vägivallatsejad meeste tugirühmas teraapilist abi, et sellest käitumismustrist vabaneda.

Anne Klaar on kannatanute abistaja ja võrgustikutöö keskpunkt Põlvamaal. Klaari eestvedamisel alustati 2016. aastal just Põlvas MARAC-i koostöömudeliga, mis on mõeldud rasket vägivalda kogenud täiskasvanutele ja lastele. See andis indu ka teistele ja loodetavasti toimib mudel 2019. aasta lõpul juba kõikides maakondades. Klaar on aktiivne võrgustikuhoidja ning igapäevase töö kõrval on ta alati oodatud lektor infopäevadel, seminaridel ja koolitustel nii Põlvamaal kui ka mujal.

Laura Mallene kirjutab vägivallast tihti ja teravalt. Ta käsitleb paljusid vägivallateemasid ja teeb seda erilise tundlikkusega, millega ta suudab näidata vägivalda ohvri silme läbi. Mallenele on väga tähtsad kannatanu huvid ning ta jälgib hoolega, et tema lood ei teeks kannatanule kahju. Aktiivse spordihuvilisena seisab Mallene aktiivselt ka selle eest, et ühiskond pööraks tähelepanu laste väärkohtlemise ennetamisele sporditegevustes.

Merle Purre seisab noorte vaimse tervise eest. Ta on koolitaja ning noorte vaimse tervise liikumise eestvedaja. Kuusalu keskkoolis on Purre õpetanud nii noori kui ka lapsevanemaid ja õpetajaid. Pärast neid koolitusi oskasid noored otsida kontakti tugispetsialistidega ja paljud lapsevanemad hakkasid tundma huvi psühholoogiteenuse vastu.

Sirje Reisberg on pühendunud ja kogenud politseinik, kes tegeleb Lääne-Harju piirkonna lähisuhtevägivalla juhtumitega. Ta jälgib ja korrastab juhtumeid andmebaasis, edastab infot juhtumite kohta piirkonnapolitseile ja märgukirju omavalitsusele, peab riskiperede arvestust, tundes oma piirkonnas peaaegu kõiki peresid, kus on kogetud lähisuhtevägivalda.