Anneli Kannus: vaid õdede abil on muutused tervishoiusüsteemis võimalikud ({{commentsTotal}})

Anneli Kannus
Anneli Kannus Autor/allikas: Erakogu

Tervishoiusüsteem peab olema kuluefektiivne ja kasutama maksimaalselt ära iga tervishoiusüsteemis töötava inimese potentsiaali ja kompetentsi. Õed ja õendustöötajad kui arvukaim tervishoiusüsteemis töötav jõud lahendab juba praegu ligikaudu 1,8 miljonit tervisemuret aastas, kuid potentsiaali oleks enamaks, leiab oma kommentaaris Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus.

Eriarst ja eriõde moodustavad meeskonna, kus saab senisest selgema vastutuse jagamise ja parema töö jaotusega tagada patsientidele kiiremat teenust, tegemata siiski järeleandmisi kvaliteedis.

Meie kolleegid, õed Euroopas, kasutavad oma võimekust nii patsientide terviseseisundi hindamisel kui ka retseptide pikendamisel. Eestis on mõistlik koormust õdede ja arsti vahel jagada, et arstid saaksid enam aega pühendada haiguste diagnoosimisele ja ravimi määramisele.

Patsientide usaldus õdede vastu on aasta-aastalt kasvanud, kuid endiselt vaidleme Eestis ikka veel selle üle, kas õde võib kerge külmetuse korral töövõimetuslehe avada, kroonilise haigusega patsiendi läbivaatusel tema kordusretsepti pikendada või autojuhtimisõiguseks vajalikku terviseseisundi hindamist teostada.

Õed tegelevad nii tervete kui ka haigetega. Inimeste tervisele, terve olemisele ja terveks jäämisele tuleb Eestis üha rohkem tähelepanu pöörata. Elanikkonna vananemisest ning keskkonna saastatusest tingituna krooniliste haigustega patsiente on järjest enam.

Kroonilised diagnoosid nõuavad samuti regulaarset tervisekontrolli ning vajadusel tegutsemist. Krooniliste haigustega patsientide puhul on oluline elukvaliteedi säilitamine ja võimalusel parandamine, mida saavutatakse just õige toitumise, liikumise, ravi jälgimise ja teiste elustiili mõjutavate tegevuste suunamisega. Nii suudame vähendada survet haigusrahadele ja ka eriarstiabi  korduvvisiitidele.

Arst õpib kuus aastat, saades oskused tervishoiusüsteemis tegutsemiseks, sh diagnoosimiseks, raviks ja retsepti väljakirjutamiseks. Eriõde õpib viis aastat, saades oskused terviseseisundi hindamiseks, määratud ravi edenemise jälgimiseks, erinevate protseduuride teostamiseks, patsiendi nõustamiseks, kroonilise haigusega patsiendi jälgimiseks ning ühtlasi võiks saada õiguse kordusretsepti väljakirjutamiseks.

Õde tegutseb valdava osa oma tööst ja tegevusest koostöös arstiga. Õed ei pane diagnoose ega ravi, vaid jälgivad koos patsiendiga arsti poolt väljakirjutatud ravi toimimist sh kuulates nii inimese muresid kui ka rõõme ning otsides ja leides räägitu ridade vahelt üles ka need mured, mida patsient ei oskagi sõnastada. Ilma õdedeta ei toimiks arsti määratud ravi.

Tervise säilitamist tuleb õpetada

Kõik teavad, et haigekassa ressurssidest ei piisa praegu ega hakka piisama mitte kunagi kõikide vajaduste ja soovide rahuldamiseks, nii on ka meist rikkamates riikides. Seega peame ühiselt mõtlema, kuidas inimesed püsiksid võimalikult kaua terved.

Julgemalt tuleks suunata ressursse inimeste tervena hoidmisele, sest tervise hoidmine on mõistlikum ja soodsam kui haiguste ravi. Meie tervisekeskuste idee sinnapoole küll tüürib, kuid meie sooviks on näha neis keskustes pereõe ühe ülesandena tervete inimestega tegelemist - õed nõustavad terveid inimesi tervist säilitavate valikute tegemisel ja jälgivad inimese terviseseisundit.

Teadlikkust tuleb ja saab parandada, kui suunata rohkem tegevusi kohalikule kogukonnale, jõustada nende tegevust ning suunata tervisekäitumist grupis. Õed on selliseks tegevuseks koolitatud ja sobivaimad eestvedajad tervisedendusliku käitumise suunamisel.

Tervisedendus versus haiguste ennetamine

Eestis räägitakse neist kahest tegevusest segamini, sageli pidades neid üht ja sama asja kirjeldavaks. Tervisedendamise puhul aga mõeldakse tervisele ja ennetustegevuste puhul haigusele.

Haigekassa definitsioonist lähtudes on haiguste ennetamine ja varajane avastamine need tegevused, mis aitavad pikendada tervena elatud aastaid, avastades haigusi nende varasese staadiumis ja vältides seega enneaegset suremust, näiteks sõeluuringute abil.

Tõsi, samuti arutatakse praegu selle üle, kas inimeste kutsumine uuringutele, teeb neist justkui patsiendi ning paneb nad oma tervise pärast muret tundma.

Seegi on üks põhjus, miks on hea kui inimene alustab hoopis tervisenõustamisest õe visiidil tervisekeskuses, kus saab ühiselt hinnata riske, mille puhul sõeluuringule siirdumise vajalikkust toetada, kartused hajutada ning tagada inimesele turvatunne. Uuringuvastuste ootamine tekitab samuti stressi ja selleski osas saab õde toetada ja selgitada.

Tervishoiusüsteem tegutseb meeskonnana, mille üks liige on ka patsient. Tulemused sõltuvad igast liikmest, igast etapist. Parima tulemuse saamiseks tuleb kõigi osapoolte potentsiaali maksimaalselt rakendada, vabastades arsti nendest ülesannetest, mida saab teha õde või mõni muu tervishoiumeeskonna liige ning õpetades inimest iseennast jälgima, tervislikke valikuid tegema ning õigest kohast õiget abi küsima.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: