Raport: Eestis on tõsiseid probleeme uute vähiravimite kättesaadavusega ({{commentsTotal}})

Foto: Pressimaterjalid

Kui ravimitootjad on seisukohal, et innovatiivsete vähiravimite jõudmist Eesti soodusravimite nimekirja saaks oluliselt kiirendada, siis haigekassa on seda meelt, et suurt ajalist kokkuhoidu hinnaläbirääkimistelt oodata ei tasu, kui just ravimitootjad ise hinda alla ei lase.

Värskelt avaldatud rahvusvaheline raport ravimite kättesaadavuse kohta kinnitab, et viimase kolme aasta jooksul on Eestis läinud olukord paremaks, kuid murelikuks teeb vähiravimite kättesaadavus. Onkoloogide hinnangul peaks innovatiivsete ravimite jõudmine soodusravimite nimekirja olema praegusest kiirem, vahendas Aktuaalne kaamera".

"See vorm näeb ette, et kord aastas esitada ja siis aasta jooksul on taotluse läbivaatamine, mis on natuke pikk. Ma kardan, et meie haigetel ei ole sellist aega efektiivse ravimi kättesaamiseks. See peaks olema kiirem, just selliste läbimurderavimite puhul," rõhutas Onkoteraapia ühingu juhatuse esimees Anneli Elme.

Ravimitootjatelt ootavad Eesti arstid suuremat kaasatust ravimiuuringutesse. Doktor Elme hinnangul on teadusuuringud paljude patsientide parim ja tihti ka viimane šanss.

Ravimitootjad sooviks samuti lühemaid ravimimenetlusjärjekordi ja ühtlasi võimalust juurutada jagatud vastutuse printsiipi.

"Teine võimalus, mis meie, tootjate poolt vaadates, oleks kulu- ja riskijagamise mudelite rakendamine. Ehk siis osa ravimi kulust oleks tootja kanda ja osa haigekassa kanda. Hästi lihtsalt öeldes näeks see välja nii, et kui ravim toimib, siis haigekassa maksab selle eest, kui ei toimi, siis täit hinda ei maksta, see oleks üks võimalus," lausus ravimitootjate liidu juhataja Riho Tapfer.

Haigekassa juhi Rain Laane kinnitusel tähendab sellise mudeli rakendamine hinnakokkuleppeid juba enne ravi alustamist. Kuna raha on vähe, siis kaalub haigekassa soodusravimite nimekirja koostades põhjalikult, kui tõhus uus ravim on ja kui palju haigeid Eestis sellest abi saaks.

"Me ei peaks nõustuma ravimitootjate esimese hinnapakkumisega. Enamasti kestavad läbirääkimised kuus-üheks kuud ja kuna need otsused on pikaajalised, siis on otstarbekam oodata üheksa kuud ja saada parim võimalik hind, sest siis jääb raha üle ka teiste ravimite jaoks," märkis haigekassa juht Laane.

Sel aastal lisandus soodustusega vähiravimite nimekirja 3,3 miljoni euro eest kuus uut ravimit, mis peaks hinnanguliselt aitama 200 inimest. Samas suurusjärgus annetusraha kogub aastas ka Vähiravifond Kingitud Elu.

TAUST

Teisipäeval toimunud ümarlaua fookuses oli vähiravi hetkeseis ning uute onkoloogiliste ravimite kättesaadavus. Arutelu baseerus tutvustataval uuringul "Patients W.A.I.T.". Uuringu tulemuste järgi oli ajavahemikus 2015–2017 Eestis uute onkoloogiaravimite kättesaadavus, st riiklik kompenseerimine, Euroopa madalaimate hulgas.

"Eestis, Lätis ja Leedus uute vähiravimite kättesaadavus Euroopa madalaimate hulgas. Eestis on kättesaadavaks muutunud kuus ravimit, mis on alates 2015. aastast Euroopa Liidu turustusloa saanud. Kokku on aastatel 2015-2017 Euroopa Liidus turule lubatud 31 uut vähiravimit," tutvustas IQVIA uuringut presenteerinud Baltilkumi äriarendusjuht Edgaras Narkevicius.

"Samuti kulub kolmes riigis kõige enam aega, et uued vähiravimid jõuaksid patsiendini, st saaksid riikliku kompenseerimise. Eestis kulub selleks keskmiselt 988 päeva, mis on Euroopa Liidus kõige pikem periood," kommenteeris Narkevicius.

Uute vähiravimite kättesaadavus ei ole võrdelises seoses majandusliku olukorraga. On mitmeid riike, mille SKP elaniku kohta on sarnane Eestiga, aga kus on oluliselt rohkem uusi vähiravimeid riiklikult kompenseeritud. Positiivsete näidetena võib välja tuua Sloveenia, Slovakkia, Ungari, Kreeka, Portugali.

Lisaks sellele, et Eestis jõuab soodustatud ravimite hulka vähe vähiravimeid, kulub selleks kauem aega kui kõigis teistes Euroopa riikides. Keskmine aeg, mis jääb Euroopa Liidu müügiõiguse ja haigla ravimite nimekirja jõudmise vahele, on Eestis 988 päeva. Näiteks Sloveenias on see protsess kaks korda kiirem (496 päeva). Samasugune pilt avaneb ka siis kui vaadelda mediaankeskmist.

Uuringu on läbi viinud IQVIA, mis on tervishoiu andmetöötlusele ja teadusele spetsialiseerunud 10-miljardilise käibega New Yorgi börsil noteeritud ettevõte, mis on esindatud sajas riigis. Sisendiinfo pärineb EFPIA liikmesassotsiatioonidelt, mis koguvad selle peamiselt avalikest allikatest ja liikmesettevõtetelt.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: