Kingo vaidlus MTA-ga arenguvestluse salvestamise pärast sai riigikohtus lahendi ({{commentsTotal}})

Kert Kingo.
Kert Kingo. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Riigikohus rahuldas osaliselt väliskaubandus- ja IT-ministri Kert Kingo kassatsioonkaebuse vaidluses maksu- ja tolliametiga, mis puhkes seetõttu, et Kingo salvestas salaja tööandja arenguvestlust temaga soovides nii tõendada töökiusamist. Samas jäi riigikohus seisukohale, et maksuameti süüdistus, nagu venitanuks Kingo töötegemisega, oli õigustatud.

Riigikohtu otsus kohustab maksu- ja tolliametit maksma Kert Kingole välja kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise teenistusest õigusvastase vabastamise eest ja teenistusest õigusvastase kõrvaldamise tõttu saamata jäänud palga.

Riigikohus jättis osaliselt rahuldamata Kert Kingo kahjunõuded. Samuti ei leidnud riigikohus, et Kingot oleks maksumenetlusega viivitamises valesti süüdistatud. Riigikohtu otsuses seisab, et varasemad kohtuastmed on selles küsimuses õigesti leidnud, et maksu- ja tolliamet on Kingo distsiplinaarsüüteo õigesti tuvastanud. 

Riigikohtu halduskolleegium otsustas, et maksu- ja tolliametis (MTA) arenguvestlust salaja salvestades ja salvestist edastades ei käitunud Kingo õigusvastaselt. Nii hindas riigikohus, et õigusvastane oli Kingo teenistusest vabastamine salaja salvestamise ja salvestise edastamise tõttu. Kuivõrd Kingo salvestas ja edastas vestluse salvestise eesmärgiga tõendada töökiusamist, kaalub riigikohtu hinnangul tema õigustatud huvi tõendada töökiusamist üles vestlust pidanud MTA ametnike huvid.

Riigikohtusse jõudnud haldusasjas vaidlesid Kingo ja MTA selle üle, kas kaebaja võis salaja salvestada temaga peetud arenguvestlust ning edastada selle salvestise MTA peadirektorile ja sisekontrolli osakonnale, tõendamaks töökiusamist. Uurimine töökiusamist ei tuvastanud, kuid MTA vabastas arenguvestluse salvestanud ja edastanud kaebaja distsiplinaarkaristuse korras teenistusest põhjusel, et ta rikkus sel ajal kehtinud isikuandmete kaitse seadust, sest ei küsinud arenguvestlust pidanud MTA ametnikelt nõusolekut vestluse salvestamiseks.

Riigikohus selgitas, et Eesti seadusandja polnud andmekaitsedirektiivi korrektselt üle võtnud. Andmekaitsedirektiiv nõudis liikmesriikidelt, et sätestataks võimalus töödelda isikuandmeid ka isiku ülekaalukate õigustatud huvide elluviimiseks. Sellist õiguslikku alust Eesti seadused ette ei näinud. Seetõttu tugines riigikohus kaebuse lahendamisel vahetult direktiivile.

Riigikohtu hinnangul oli kaebajal kaalukas õigustatud huvi saada väidetava töökiusamise tõendamiseks vajalikke tõendeid, et nõuda sellise käitumise lõpetamist. Kuivõrd töökiusamine on sageli varjatud iseloomuga ja seda võib olla keeruline tõendada, hindas riigikohus, et Kingo õigustatud huvi tõendada väidetavat ebavõrdset ja väärikust alandavat kohtlemist oli kaalukam vestlust pidanud MTA ametnike huvidest.

Halduskohus tunnistas kõnealuse kohtuasja kaebaja eraelu kaitseks kinniseks. Kuna riigikohtu hinnangul ei sisalda neljapäevane kohtuotsus kaebaja eraelu puutumatust kahjustavat teavet, otsustas riigikohus selle avaldada piiranguteta.

Kingo töötas maksu- ja tolliametis (MTA) tulude osakonna sissenõudmise erimenetluse talituse juristina kuus aastat, kuid lahkus sealt vaidlusega 2017. aastal, kui amet karistas teda distsiplinaarkorras, vähendades naise töötasu 20 protsenti.

Kingo vaidlustas käskkirja ning distsiplinaarkaristus tühistati. Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Rainer Laurits selgitas 13. mai Postimehes, et tõepoolest otsustas MTA omal ajal formaalsete rikkumise tõttu vastava käskkirja kehtetuks tunnistada, kuid sellega vaidlus ei lõppenud ning jõudis välja riigikohtuni.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: