Kingo: IT-sektori tööjõupuudust saab lahendada ka kaugtööna teistest riikidest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo sõnul ei tähenda IT-sektori tööjõupuudus seda, et Eestisse tuleks tuua töötajaid sisse, sest tema hinnangul saab IT-valdkonnas tööd teha ka kaugtööna teisest riigist.

"Kui te mainiste, et IT-sektorisse on vaja tuua väljapoolt Eestit töötajaid sisse, siis IT on valdkond, mida saab teha igaüks oma riigis kohapeal. Selleks ei ole vajadust sihtriiki minna. Meil on ju Eestis võetud suund, et oleks paindlikud töösuhted. Et võid teises riigis teha seda tööd, võid kaugtööna teha seda tööd. See ei tähenda, et ilmselgelt on vajalik siia kohapeale tulla," rääkis EKRE-sse kuuluv Kingo Vikerraadio saates Uudis+.

Samas möönis Kingo, et kui tegemist on tippspetsialistiga, siis on tema Eestis töötamine aktsepteeritav ja põhjendatud. 

"Iseasi, kui tegemist on tõesti väga tippspetsialistiga, kelle tööülesanne on siin kohapeal aidata, mingeid kokkuleppeid ellu viia ja programme teha. Aga IT valdkonnas mina ei näe suurt vajadust, et peab kohapeal arvuti taga tööd tegema, kui on võimalik seda üle maailma teha."

Kingo kritiseeris Postimehe 24. mai artiklit, kus kirjutati, et väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister kavatseb oma ametiaja jooksul käia välismaal nii vähe kui võimalik, kuid kui tõesti peab minema, siis räägib ta seal ainult eesti keeles. ("Mul on plaanis reisida ainult äärmistel juhtudel ja kui vähegi võimalik, siis delegeerin väliskülastused teistele," oli ajalehes Kingo otsetsitaat).

"Postimehe avaldatud artikkel ei ole absoluutne tõde, mida on paraku edasi võimendatud. Me teame, et avaldatakse tihti vaid osa jutust ja see artikkel on ehe näide, et nii see oli. Ma olen alati öelnud, et visiidid peavad olema põhjendatud. Lihtsalt käia reisimas ja seltskondlikku elu ja suhtlust harjutamas, ei ole maksumaksja jaoks põhjendatud."

Kingo sõnul on välisvisiidid olulised, aga need ei saa tema sõnul olla ministri jaoks eesmärk omaette.

"Eesti välismajanduse edukust ei saa mõõta ministri visiitide arvukuse või läbilennatud kilomeetritega. Need peavad olema sihistatud, fokusseeritud ja läbimõeldud. Kuna Eesti turg on väike, siis me vajame eksportturge laias maailmas ja selle nimel me töötamegi. Aga me tahame tuua võimalused kõikide ettevõtjateni, mitte ainult suuremateni."

Kingo sõnul on Eestil maailmas lai saatkondade võrgustik, kus on olemas EAS-i väisesindajad, kelle poole saab abi saamiseks pöörduda.

"Väliskaubandusega tegelevad ka Eesti aukonsulid, keda on 200 inimest kokku 82-s riigis. Nemad saavad Eesti ettevõtjaid toetada väga praktilisel tasemel. Mina ministrina soovin kaasa aidata erinevate osapoolte ja asutuste tõhusamale koostööle."

Kingo sõnul kasutab ta välisvisiitidel tõlki sellepärast, et keerulise septsiifikaga valdkonnas midagi tõlkes kaduma ei läheks.

"Meie enda president Lennart Meri rääkis alati eesti keeles. Võõrkeeles suhtles ta vaid nendega, keda ta hästi tundis ja kes olid tema head sõbrad. IT on spetsiifiline valdkond ja siin ei tohi tekkida olukorda, kus tõlkes läheb midagi kaduma või kus vestluses kaovad olulised detailid. Seetõttu on vastutustundlik suhelda tõlgi vahendusel."

Põgusalt puudutas Kingo ka tema töövaidlust puudutanud riigikohtu otsust, millega ta jäi enda sõnul rahule.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: