Mõni aeg tagasi leidis teisel pool Soome lahte aset üks huvitav ja ühiskondlikus plaanis oluline arutelu.

Soome feminstlik doktorant, kirjanik ja muusikaõpetaja Minja Koskela oli lugenud ajalehest Helsingin Sanomat Põlissoomlaste erakonda kuuluva parlamendisaadiku Laura Huhtasaari intevjuud.

Kuna Huhtasaari vaated esindavad paljuski diametraalselt vastupidist maailmapilti võrreldes Koskela enda omaga, otsustas viimane teha oma blogis intervjuule faktikontrolli.

Ta tõstis esile seitse erinevat Huhtasaari väidet, alates sellest, et "traditsioonilised hõõglambid on keskkonnasõbralikud, energiasäästupirnid mitte" ning lõpetades sellega, et "Soomes on täiesti ühekülgne meedia" ning otsis nende väidete ümberlükkamiseks erinevaid uurimistulemusi või muid fakte.

Faktikontroll on järjest enam leviv tööriist ning ajakirjanduslik žanr. Sellega püütakse reageerida teadlikule, tihti ka ideoloogilistel ja poliitilistel alustel toimuvale valede, pooltõdede ja moonutatud kontekstis esitatud faktide levikule, mis on viimase paarikümne aasta jooksul koos digitaalse plahvatusega kujunenud tõsiseks probleemiks. Eriti tõsine probleem on sellest saanud viimase viie-kümne aasta jooksul koos sotsiaalmeedia ja selle algoritmidega.

Esmapilgul ajas Minja Koskela siis justkui õiget asja ning tegi tänuväärset tööd libateabe leviku tõkestamisel. Aga!

Faktikontrolli kui sellise problemaatilisusele juhtis pärast Minja Koskela blogiteksti ilmumist tähelepanu Soome suurima päevalehe Helsingin Sanomat poliitika- ja majandustoimetuse ajakirjanik Jarno Hartikainen, kes on lisaks oma igapäevatööle niinimetatud tõejärgsust, libauudiste levikut, sotsiaalmeediat ja ajakirjanduse muutuvat rolli ka uurinud ning nendel teemadel koos kolleegidega raamatu kirjutanud.

Hartikaineni sõnul on faktikontroll eraldi ajakirjandusliku žanrina piiratud ning teatud oludes isegi ohtlik, sest selle käigus on imelihtne vajuda kallutatud, kontekstist väljarebivasse või koguni pahatahtlikku käsitluslaadi. Halvimal juhul võib tema sõnul juhtuda nii, et faktikontrolli tehakse arvamustele, mis on juba loogika seisukohalt nonsenss.

Eriti suur on selle oht siis, kui faktikontrolli tehakse kellegi tekstile, kes näeb maailma hoopis teistsugusest vaatevinklist kui faktikontrolli tegija. Ning sel juhul ei ole vahet, kas faktikontrolli teeb paremkonservatiiv vasakliberaalile või vasakkonservatiiv paremliberaalile või vastupidi.

Laura Huhtasaari on muidugi poliitik, kelle puhul on faktikontroll iseenesest alati põhjendatud. Isegi rahvuskonservatiivses erakonnas esindab ta äärmuslikult ameerikalikku religioosset paremtiiba, kes on otsustanud hüljata ka üldtõestatud faktid ning olla kreatsionistlikult opositsioonis tänapäevase teadusega.

Kuid Jarno Hartikaineni tähelepanek faktikontrolli olemuse kohta pole seetõttu vähem aktuaalne. Maailmavaateliste seisukohtade väljendamisel segatakse alatasa rõõmsaks kokteiliks faktid, valefaktid, oletused ja arvamused. See teeb ülikeerukaks ühtede eristamise teistest ning suurendab ohtu, et faktikontrolliga tulistatakse midagi, mis pole fakt.

Eestis on see teema sama aktuaalne nagu teistes infoühiskondades. Ka meil rakendatakse faktikontrolli nii ajakirjanduses kui ka poliitiliste või maailmavaateliste oponentide poolt ning vähemalt ajakirjandusel on põhjust mööda nööri käia, et mitte kaotada valvsust selle suhtes, mida kontrollitakse ja millega.

Näiteks väide, et Eestis kulutatakse teaduse rahastamiseks juba praegu neli protsenti SKTst, on kas fakt või vale. See on mõõdetav ja seega ka kontrollitav, täpselt samamoodi nagu väide selle kohta, et maakera on lapik või et inimene on võimeline vaimujõul lendama.

Lause "Eesti ajakirjandus on ikka väga kallutatud" aga ei ole fakt, ükskõik kui enesekindlalt see poleks ka esitatud. See on seisukoht, mis tugineb ütleja oma arusaamadel ning unelmal sellest, et ajakirjandus peaks kajastama ümberringi toimuvat just ütleja arusaamade kohaselt.

Seisukohtadele pole Jarno Hartikaineni sedastatu kohaselt võimalik faktikontrolli kohandada. Küll aga on need võimalik märgistada kui arvamused ja siis elu – või faktikontrolliga – edasi minna.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.