Kes on rahvusringhäälingu järgmine saatejuht, kellele antakse valida enesetsensuuri ja lahkumise vahel?

Loodetavasti on vastus 0 ja keegi ei lahku. ERR-is on head saatejuhid.

Millal said sina teada, et Raadio 2 saate "Olukorrast riigis" üks vedaja Ahto Lobjakas lõpetab saate juhtimise?

Kui ma ei eksi, oli see reede [26. aprilli] hommikul.

Kui palju on sellega seotud ERR-i juhatuse esimees, juhatuse liige või eetikanõunik?

Eetikanõunik [Tarmu Tammerk] on seotud, sest tema tegeleb kõikide saadete, saate- ja programmijuhtide kohta tulnud arvamuste vahendamisega. Tema roll seal kindlasti on, teiste puhul ma rolli eriti ei näe.

Kas tema roll on ka öelda saatejuhile, et võtku too sõnastust tagasihoidlikumaks või olgu üldse vaoshoitum?

Kui tal tekib professionaalne küsimus, kas mingi saade või kajastus vastab rahvusringhäälingu seadusele, ajakirjanduseetika koodeksile või meie maja heale tavale, siis on tema töö sellekohane markeering teha. Millises vormis, kus ja kuidas ta seda teeb – siin jään vastuse võlgu, sest pole ühegi sellise vestluse juures olnud.

Kui palju on ERR-i eetikanõunik vahendanud sulle kui juhatuse esimehele saabunud kaebusi, pöördumisi, arvamusi...

Ta räägib sellest kord kuus meie juhtkonna koosolekul. Kuigi viimasel ajal on [kaebuste] maht meeletu ja kvaliteetse osakaal on kõvasti langenud, siis osa arvamusavaldusi on ka konstruktiivsed ja viisakad. Neid ta vahendabki.

Oli Lobjaka minek sulle üllatus?

Selles mõttes oli, et tema saadete stiil oli põhimõtteline, enesekindel ja minule ei paistnud kordagi, et tal põlv nõtkub.

Saan ma õigesti aru, et pärast 3. märtsi parlamendivalimisi ja EKRE kaasamist valitsuskõnelustele on suurenenud surve ERR-ile, et hoidke oma ajakirjanikud vaos?

Jah, see vastab tõele. Aga see ei tule poliitikutelt, vaid tuleb kõrvalt, põllult, kust kriitiliste arvamuste hulk meie e-posti või sotsiaalmeediasse on eeskätt poliitika teemade suhtes plahvatuslikult kasvanud. Paljude nende kõrval on ka meie kõige värvikamate poliitikute sõnakasutus sile nagu soolajärv.

Kuidas seda survet kirjeldada?

Juhatuse liikmete palga sees on selle survega toime tulek ja sellele vastu seismine, et müra ei hakkaks segama ajakirjanike, üldse rahvusringhäälingu tööd. Sisepoliitikat kajastavad ajakirjanikud ja toimetuste juhid on isiklikult või läbi sotsiaalmeedia kindlasti suurema ja reljeefsema surve all.

Kuidas ERR-i juhatus sellises olukorras oma ajakirjanike eest seisab?

Meie asi on öelda, et teeme oma tööd südamega ja korralikult, siis elame selle aja koos üle. Kui on ülekohtune rünnak ja meilt palutakse abi, siis – selge see – abi me ka anname. Õnneks pole asi veel nii hulluks läinud, et peaksime pöörduma õiguskaitse poole. Kui vaja, siis teeme ka seda.

Miks ERR vaikis 26. aprilli õhtul – kui sai avalikuks Ahto Lobjaka lahkumine "Olukorrast riigis" saatejuhi kohalt – viis tundi ega andnud ühtegi selgitust?

Mina seda aega ei dramatiseeri. Kui sotsiaalmeedias ilmub reedel pärast tööpäeva lõppu mingi teade ja inimesed, kes on sellega otseselt seotud, on kas spordivõistlusel või teatris, siis mis siin valesti on... Ilmus ju [Raadio 2 peatoimetaja] Kristo Rajasaare kui tööandja esindaja vastus, täpne ja ammendav. Mina siin tuha raputamise kohta küll ei näe.

Sa ei arva, et kui jama on ventilaatoris, tuleb kiiresti tegutseda, avalikkusele selgitada?

Siis on võibolla tõesti variant sõita ERR-i autoga teatrisse, katkestada teatrietendus ja Kristo [Rajasaare] sealt välja rebida. Nii või?

Vastuseid tahtsid ERR-i inimesed, peaminister, kultuuriminister, välisminister, opositsioonipoliitikud ja kõik nad kirjutasid sotsiaalmeedias või ütlesid intervjuudes, et ERR-i juhatus peab selgitama. Lugesid neid arvamusi?

Lugesin. Suhtun neisse kahetise tundega. Esiteks, vastuse nad said, kuigi mõni kodanik leiab, et see ei ole piisav. Teiseks, arvamust võib avaldada, see on okay, kuid täitevvõimu positsioonilt nõuda selgitust ringhäälingu juhilt – no ma ei tea. See ei tähenda, et me ei kommunikeeri või ei selgita oma tegevust, kuid võimude lahususele mõeldes tuldi siin veidike piire kompama. Päris nii need asjad ei saa käia, et minister teatab: nüüd ilmugu ringhäälingust keegi kohale ja vaibale.

Vastuolulise KEI valitsuse – Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni – võimule tulemise ajal mõjus Lobjaka lahkumine ERR-ist nagu must-valge kinnitus, et nüüd hakataksegi ajakirjandusvabadust EKRE kruustangide vahele keerama. Mõistad sa ajalist konteksti?

Absoluutselt. Kui Ahto Lobjakas oleks jäänud oma esialgse plaani juurde, teinuks ta oma kolleegidele teene.

Saatuse irooniana, nagu Lobjakas tõesti märgib, oli temas endas mitu kuud süvenenud tüdimus ja väsimus järjest agressiivsemast päevapoliitikast: "Neli aastat on pikk aeg, et sellist saadet värskelt teha ja mul oligi plaan lahkuda juuni alguses. Aga enne kui ma jõudsin seda öelda, jõuti saatesse jäämine mulle võimatuks teha."

Ma ei tea muidugi, kas ja mida see nädal oleks muutnud.

EKRE uudisteportaal teabki, et Lobjaka lahkumise kui "ajastatud vandenõu traagelniidid paistavad hästi läbi".

Ikka on kellelgi mõnus vandenõuteooriaid punuda. Saan aru, et ka peatoimetaja Kristo Rajasaarele kui Raadio 2 saatejuhtide otsesele tööle kutsujale oli üllatuseks Ahto otsus [lahkuda].

Kas sa ei jäta seda juhtumit liigselt Raadio 2 peatoimetaja ja Ahto Lobjaka omavaheliseks asjaks, otsekui teisi mõjutajaid polekski seal olnud?

Kindlasti on kõrval mingid mõjutajad, millest enne rääkisime. Kas mina peaksin hakkama raadiokolumniste tööle võtma ja neid ära saatma? See ei ole minu töö ja kui seda teeksin, siis ilmselt see kõigile ei sobiks. Saatejuhtide valik, nendega lepingute sõlmimine ja neilt lahkumisteadete vastuvõtmine oli, on ja jääb peatoimetaja pärusmaaks. Mingit varianti, et mina võtan mingi hoiaku, seda pole olemas.

Seega ei ole ERR-i juhatuse ega eetikanõuniku poolt Kristo Rajasaarele öeldud, et võiks Lobjakaga rääkida ühes või teises stiilis?

Veelkord, mida eetikanõunik rääkis Kristo või Ahtoga, seda peab temalt küsima. Olen aru saanud, et neid jutuajamisi oli, aga mitte sellises võtmes, nagu sina küsid.

Siis millises võtmes?

Võti on see, millest on räägitud, et kaks nädalat tagasi – kui ma ei eksi – oli konkreetne sõnakasutus, mille kohta eetikanõunik leidis, et peaks õienduse andma ja seda ka tehti.

See oli siis, kui mõnede inimeste kohta kõlas sõna "saast", mille eest Ahto Lobjakas ka vabandas?

Jah, aga see vabandus tuligi põhjusel, nagu olen aru saanud, et eetikanõunik juhtis tähelepanu.

Ahto Lobjakas kirjeldas, kuidas parlamendivalimiste järel ERR-is "midagi muutus": "Hakkasid tulema signaalid, et kriitika loodava koalitsiooni aadressil on liiga terav ja püüab lubamatult mõjutada poliitikat. Kritiseeriti sõnavalikut, soovitati intelligentseid eufemisme ja ümbernurga ütlemisi. Nõuti vähem võitluslikku kajastust, suuremat tähelepanu vääritute isikute ja ideede asemel uue valitsuse programmile. Rõhutati "tasakaalustatuse" tähtsust." Päris õõvastav kirjeldus ajakirjanikule, oled nõus?

Nõus... Aga nende väidete palett on umbisikuline, mul on keeruline seda kommenteerida, sest taolist nimekirja nägin esimest korda Ahto postituses.

Oled sa kuulnud mõtet: ma ei ole nõus sellega, mida sa ütlesid, aga ma olen valmis surema sinu õiguse eest seda öelda?

Olen küll. Surma ei paista õnneks kuskilt ega kellelegi. Arvamusvabadus on ERR-is absoluutselt olemas. Seda arvab ERR-i juhatus ja arvab ka ringhäälingu nõukogu, kes alles lükkas tagasi ettepaneku arutada arvamusvabadust kasutavate ajakirjanike personaalküsimust...

Ettepaneku tegi Martin Helme (EKRE)?

Jah. Aga kõik ülejäänud nõukogu liikmed sellega ei nõustunud.

Kas sa kuulad raadiosaadet "Olukorrast riigis"?

Üritan ikka kuulata.

See saade on ju igati tasakaalus – ühel pool Ahto Lobjakas ja teisel pool Andrus Karnau, kes väga hästi tasakaalustavad teineteist.

Kas kõik arvamussaated Eesti Vabariigis on tasakaalus? Kõikides raadiojaamades? Kas näiteks üks väike kommertsjaam, peakorteriga Raplas, on tasakaalus? Mulle tundub, et ei ole ja võrreldes nendega on kõik meie programmid tuhat korda tasakaalus, pole küsimustki.

Jah, aga Eestis puudub seni propagandaministri ametikoht, kellele oleks allutatud riigi kogu meedia, seega räägime praegu ERR-i juhatuse esimehega ERR-ist.

Mis toobki meid siia, et ERR-is on teised kvaliteedistandardid, mida peame ise jälgima. Seda jälgib ka meie eetikanõunik, kelle sõnul ei ole ühegi saate, ühegi programmiga tasakaalustamatuse probleeme.

Järelikult ei ole ERR-i juhatusel ja eetikanõunikul etteheiteid raadiosaatele "Olukorrast riigis"?

Meil ei saagi olla etteheiteid konkreetsele saatele. Need saavad olla ainult konkreetsel peatoimetajal.

Mul on tunne, et ERR-i juhatus tõstab ennast täiesti kõrvale – siin majas toimuvad sündmused, mis raputavad kogu ühiskonda, aga juhatuse esimees ütleb, et juhatus on kusagil eemal.

Kas ma saan õigesti aru, et sinu ettepaneku järgi peaks ERR-i juhatus andma igapäevaselt, -nädalaselt või -kuiselt hinnanguid konkreetse saate või programmi kvaliteedile ja tasakaalustatusele?

Ei, aga mulle meenus meie üks põnevamaid riigiametnikke, rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov, kes kirjutas Lobjaka juhtumi järel: "Ümaraks jutuks on aeg ümber."

Ma ei tunne teda ja ei tea, mida ta silmas pidas.

Jätkan: "Roose jättis kasutamata võimaluse tuua tekkinud olukorda ühemõtteline selgus. Et kas meil on olukord riigis või olukord Lobjaka peas, parafraseerides ühte poliitikust Lobjaka kriitikut. Ümar vastus mittemillestki viitab sellele, et Lobjaka peaga on kõik OK."

Ja ta viitab, et kellegi teise peaga on midagi valesti?

Mina olen meie vestluse ajal korduvalt mõelnud, kuidas ma sinu vastustest võiksin aru saada.

Vastus on see, et juhatus ei tegele konkreetse saatejuhi ja saate sisu analüüsiga. See ei ole meie töö. Veelkord: mitte ühegi konkreetse saatega – ükskõik millisega – ei ole asi sellises faasis, et juhatus peaks vaatama ERR-i tasakaalustatust nõudvat punkti.

Ja sa paned käe südamele ja oled valmis kolleeg Andres Kuuse kombel kinnitama: "Mingit tsensuuri Eestis ei ole, ei tule ega hakka kunagi tulema. Unustage ära!"

Jah, kui räägime ERR-ist. Mingit tsensuuri rahvusringhäälingus ei ole, ei tule ega hakka kunagi tulema. Sellel ei lase juhtuda ajakirjanikud, kes ERR-is töötavad ja sel ei lase juhtuda ERR-i juhatus. Lisaks lugege Eesti põhiseadust: "Tsensuuri ei ole." Mina ohtu põhiseadusele praegu ei näe.

Aga enesetsensuur?

Mis sellega on?

See käib nii, et ajakirjanik, kes kajastab EKRE poliitikat või EKRE juhtide reljeefseid ütlemisi, loeb enda kohta lahmivat lugu EKRE uudisteportaalist või nagu orkestreeritud kommentaare sotsiaalmeediast ja võib hakata mõtlema, et kas järgmine kord tasub ikka olla otsekohene, ehk saab ka ümbernurga öelda ning meediajuhid, kes on samasuguse surve all, võivad mõelda, et ajakirjanikud võiksid "neid" teemasid veidi rahulikumalt kajastada.

No ma ei tea... Oleme ennegi näinud kurioosumeid ja kahtlustan, et näeme ka tulevikus.

Oli see vastus küsimusele?

Ja küsimus oli?

Kas sa mõistad enesetsensuuri ohtlikust, nii meediajuhtidel kui ka ajakirjanikel?

Muidugi mõistan. Enesetsensuuri ei ole kindlasti vaja, see oleks kohatu ja kahjulik. Enesekriitikat, faktidepõhist analüüsi, erinevate arvamuste täpsest markeerimist – seda läheb küll tarvis.

Sisepoliitikat kajastav ajakirjandus ei ole Eesti iseseisvuse taastamise järel olnud enne praegusega võrreldava surve all.

Võibolla on sul õigus. Kust see surve tekkis, on minu küsimus. See probleem, sa ju möönad, ei asu nende [ERR-i] müüride vahel ja seda ei ole tekitanud avalik-õiguslik meedia.

Täiesti päri. Küsimus on, milline kaitsevall nende probleemi ees asub nende müüride vahel.

Kaitsevall on rahvusringhäälingu seadus, ajakirjanduseetika koodeks, ERR-i hea tava. Kuni me neid täidame, siis see meid kaitsebki.

Kas kaitsevall on paber või kaitsevall on inimesed?

Kindlasti inimesed.

Saad sa ikka aru, millise igapäevase surve all on ERR-i paljud ajakirjanikud, sinu kolleegid?

Muidugi. Surve on kogu majale.

Kas sulle ei tundu, et EKRE suhtumises ERR-i on üks põhimõtteline viga see, et nad peavad rahvusringhäälingut riiklikuks meediaks?

Jah...

Rahvuskonservatiivide parlamendipoliitik Jaak Madison kirjutas alles hiljuti sotsiaalmeedias, kuidas riiklikus meedias levitatakse lamedat laimu, pidades silmas ERR-i.

Ma ei suuda uskuda, et Jaak Madison ei suuda vahet teha Riigi Teatajal ja avalik-õiguslikul meedial. Mulle tundub, et see eksitus on tahtlik. Oleksin rõõmus, kui eksiksin. Muide, osa poliitikuid ütleb, et ajakirjandus sekkub lubamatult poliitikasse. Samas ei sega see mõningaid poliitikuid, ka kahte uut ministrit, kord nädalas tegelemast enda sõnul ajakirjandusega.

Veiko Vihuri, väljaande Meie Kirik peatoimetaja, esines hiljuti üleskutsega "Rahvusringhäälingu kallutatus peab lõppema!", mida jagas Facebookis näiteks riigikogu liige Monika Helme. Lugesid seda?

Veel mitte.

Tsiteerin: "Paraku on ERR teatud toimetuste ja saadete tasandil kujunenud suuresti globalistlik-vasakliberaalse ilmavaatelise hoiaku hääletoruks ning minetanud nõutava neutraalsuse ja tasakaalustatuse. /---/ Miks ei näe me ERR-is konservatiivseid saatejuhte ja kommentaatoreid? Kus on konservatiivses võtmes tehtud jutusaated?" Millal tulevad ERR-i sellised saatejuhid ja sellised saated?

Minu vastus saab olla ainult üks: juhul, kui see väide on tõene, siis järelikult pole peatoimetajad neid sinna valinud. Ent pigem ma ei nõustuks sellega, sest ERR-is töötab väga erineva maailmavaatega ajakirjanikke.

Üritad sa Ahto Lobjakat ümber veenda, et ta jätkaks koostööd ERR-iga?

See on huvitav mõte, aga see oleks siis esimene kord, kui mina sekkuksin mõne ajakirjaniku tööle võtmisse, tööle jätmisse või töölt minekusse. Niisuguste pretsedentide loomise osas olen kõhklev.

ERR-i juhatuse esimehena ja ka lihtsalt kodanikuna, kas tahaksid, et Ahto Lobjakas teeks ERR-is saadet?

(Paus) Jah. Näiteks tema välisteemalist saadet esmaspäevast neljapäevani, ja välisküsimustes on ta vaieldamatu korüfee, tahaksin ma küll, et ta edasi teeks. Esialgu ei soovi ta ka seda kahjuks jätkata.

Millise soovituse annad – kui juhatus seda üldse tohib – peatoimetajale, kas ta võiks veelkord Ahto Lobjakaga koostöö võimalikkusest rääkida?

Kogu lugupidamise juures, mina seda soovitust anda ei saa. Seda saab tõlgendada ülaltpoolt tuleva personalialase survena, mida ma ei soovi osutada.

Suur tänu. Väga mugav amet, mis ma muud oskan öelda.

Mis ma oskan siis vastata, härra Sildam. Juba kolme aasta pärast on uued [ERR-i juhatuse esimehe] valimised. Soovite kandideerida, kui tundub nii põnev, mõnus, hea, kerge? Võibolla ei olegi siis nii mugav.

Suur tänu.

Palun. Kõike head. Oli tore.

Erik Roose ja Toomas Sildam tunnevad teineteist üle 20 aasta, sel põhjusel on intervjuu sina-vormis.