Helsingi kohus politseijuhte süüdi ei tunnistanud ({{commentsTotal}})

{{1560931140000 | amCalendar}}
Soome politseijuhid kohtupingis.
Soome politseijuhid kohtupingis. Autor/allikas: Video stoppkaader/Yle

Helsingi esimese astme kohus langetas kolmapäeval otsused Soome ajaloo kõige ulatuslikumas politseiametnikke puudutavas kriminaalprotsessis ning leidis, et ükski politseijuht kuriteos süüdi ei ole. Kohtu ees olid süüdistavatena kokku viis endist või praegust politseijuhti ning nende alluvad. Sisuliselt tähendasid otsused, et prokuratuuri süüdistustepakett kukkus kohtus kokku.

Mitmeid kuid kestnud kohtuprotsessi sisuks on see, kas aastatel 2008-2013 peeti Helsingi politseis allikaid puudutavat registrit nõuetekohaselt, vahendas Yle.

Kohus lükkas tagasi kõik süüdistused ametialastes kuritegudes ning leidis kohtuotsuses, et ükski süüdistavatest oma ametikohustusi ei rikkunud.

Soome riigile läheb ajalooline kohtuprotsess üsna kalliks maksma - süüdistatavate makstakse kohtukulusid välja rohkem kui 620 000 euro ulatuses.

Süüdistused olid esitatud politseiameti endisele juhile Mikko Paaterole, Helsingi politsei eksjuhile Jukka Riikonenile, Helsingi politsei praegusele juhile Lasse Aapiole, keskkriminaalpolitsei juhile Robin Lardotile ja Helsingi narkopolitsei endisele juhile Jari Aarniole ning kahele tema alluvale.

Narkopolitsei eksjuht Aarnio on olnud kohtu all ka teistes kohtuprotsessides ning on juba süüdi mõistetud muuhulgas narkokuritegevuses, ametiseisundi kuritarvitamises, kelmuses, altkäemaksu võtmises jms.

Allikate registri eest vastutas Helsingi narkopolitsei toonase juhi Aarnio üksus. Prokuratuuri hinnangul teadsid politseijuhid, et Aarnio üksuses polnud töö allikatega kooskõlas, kuid nad vaatasid olukorrale läbi sõrmede.

Samuti on prokuratuur seisukohal, et kuigi otsene süü lasub eelkõige Helsingi narkopolitseil, on käsuahelast tulenevalt vastutavateks isikuteks ka kõrgemad politseijuhid.

Paaterole, Riikonenile, Aapiole ja Lardotile soovib prokuratuur ametialaste rikkumiste eest nelja kuu pikkust tingimisi vangistust või karme trahve. Lardoti puhul puudutab süüdistus, mitte tema praegust ametikohta keskkriminaalpolitsei juhina, vaid aega, mil ta oli politseis samuti järelevalve eest vastutav.

Aarnio ja kahe tema alluva suhtes soovib prokuratuur aga kindlasti vähemalt tingimisi vangistust, sest ametikohustuste eiramise eest ei peaks trahviga pääsema.

Vaid seitsmenda, politsei sisekontrollis töötanud ametniku puhul, leiab prokuratuur, et ta ei sooritanud tegu tahtlikult. Ehk sisuliselt leiab prokuratuur, et suur osa Soome politsei juhtkonnast on süüdi tahtlikes ametialastes kuritegudes.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: